[MUL] Mulgi sõnaraamat

kadume <kadude, kao>
1. kaduma, kaotsi minema ▪ väits kat´te ärä nuga kadus ära; poig om sest päeväst kadumen poeg on sellest päevast teadmata kadunud; kadunu nõnda et luud ega pääd ei ole nännu kennigi (knk) kadunud nii, et luud ega pead ei ole näinud keegi. Vrd .suus´tma
2. piltl peitust mängima ▪ sii om kadumine sii mäng, akkam kadume see on peitus see mäng, hakkame peitust mängima
3. kahanema, kuivetuma ▪ ta om nõnda ärä kadunu, et liha ka ei ole enämp luie pääl Hls ta on nii ära kuivetunud, et liha ka ei ole enam luude peal. Vrd kahaneme, kujume
4. surema ▪ temä akkas ärä kadume, õige ärä lõppenu tõine tema hakkab ära surema, üsna otsa lõppenud teine. Vt .kuulme2, .lõpme, sureme, .ängüme