[MUL] Mulgi sõnaraamat

.arbume <.arbude, .arbu> Hel eralduma; eksima ▪ mea arbu ärä ma eksin ära. Vrd .argume, .arpume

ardus <arduse, ardust> Hls varjualune rehealuse otsas. Vrd ardsik2, .ardu, arduk

arjus1 <arjusse, arjust ~ arjuse, arjust>
1. harjas ▪ arjussit korjassive arjakse harjaseid korjasid harjuskid. Vrd arjas, Vt karu2
2. seljauim ▪ kiisal om suur arjus sel´lä pääl kiisal on suur seljauim. Vrd ormus

arjus2 <arjusse, arjust> Trv Hel rangipuude ülemine osa ▪ arjusse kabel tulli valla rangipuude pael tuli lahti

arjus3 <arjusse ~ arjussa, arjust> Trv harjusk, rändkaupmees ▪ arjus tah´t sia karvu harjusk tahtis seakarvu (harjaseid). Vrd arjak2, arjuk

arjus4 <arjusse, arjust> vistrik ▪ arjusse om näo pääl, ku pitsitet tuleb väl´lä arjuse ponni siist valge joga vistrikud on näo peal, kui pigistad tuleb vistriku punni seest välja valge löga; suure arjusse ku veripaise kunagi suured vistrikud kui verivillid kunagi

arjus|ein <arjus|einä, arjus|.einä> Krk jusshein (Nardus stricta) ▪ arjusein kasvap kuiva kotuse pääl jusshein kasvab kuiva koha peal. Vrd sia|arjas, soe|arjak

arutus1 <arutuse, arutust> Trv arutamine, kaalumine, otsuse tegemine ▪ asi olli arutusel joba mitu kõrda asi oli arutamisel juba mitu korda; aig and arutust (vns) aeg annab arutust

arutus2 <arutuse, arutust> harutatud lõngaotsad ▪ arutus pannas ville seltsi harutatud lõngaotsad pannakse villade juurde

.arvus <.arvuse, .arvust> arvamus ▪ rahva arvus olli sii, et temä sedä tei rahva arvamus oli see, et tema seda tegi. Vrd arvatus, arve, sõna1

kivi|ruus´ <kivi|roosu, kivi|.ruusu> roos (haigus) ▪ kiviruus tulep sis, ku kivi man om kennigi eitünü kiviroos tuleb siis, kui kivi juures on keegi ehmunud; kiviruus olevet kige valusemp ruus, luutüki tulliv selle roosuge väl´lä kiviroos olevat kõige valusam roos, luutükid tulid selle roosiga välja. Vrd ruus´3, tuli|ruu´s

luu|ruus´ vt ruus´3

ruus´1 <ruusi, .ruusi> kruus, jooginõu ▪ ruusi om riiuli pääl rean kruusid on riiuli peal reas; emä kaldap piimä ruusi ema kallab piima kruusi

ruus2 <ruusa, .ruusa> kruus, väikeste kivide ja liiva segu ▪ tii om ruusage parandet tee on kruusaga parandatud. Vrd räusk, rüüs´

ruus´3 <roosi, .ruusi> roos ▪ valge roosi om iluse valged roosid on ilusad; miul om kait´s ruusi akne all piintre pääl mul on kaks roosi akna all peenra peal

ruus´4 <roosi, .ruusi> roosihaigus, nahapõletik ▪ ku jalg läit´s paistme, sõs olli ruus´ ku jalg läks paiste, siis [see] oli roos; ruus´ om siande tõbi, et võip enge kah väl´lä võtta roos on selline haigus, et võib hinge ka välja võtta. Vrd tuli|ruus´, vii|ruus´2

ruus|tangi vt tangi

sia|arjas <sia|arjasse, sia|arjast> Hel, sia|arjus <sia|arjusse, sia|arjust> jusshein (Nardus stricta) . Vt arjus|ein, soe|arjak

sia|arjus vt sia|arjas

tok´k|ruus´ <tok´k|roosi, tok´k|.ruusi> tokkroos (Alcea) ▪ miu maja akne all äitsnive tok´kroosi minu maja akna all õitsesid tokkroosid; sääl talun om pal´lu tok´kruuse seal talus om palju tokkroose. Vt ruus´3

tuli|ruus´ <tuli|roosi, tuli|.ruusi> Krk roosihaigus, nahapõletik ▪ tuliroosist saa valla maarohtege roosihaigusest saab lahti maarohtudega (st terveks). Vt ruus´4

tuule|ruus´ <tuule|roosi, tuule|.ruusi> , tuule|ruus <tuule|roosu, tuule|.ruusu> rooshaigus, nahapõletik ▪ tuuleruus´ akkas tuule pööritsest, ku tuulespas´k käü tuuleroos tekib tuulepöörisest, kui tuulispask käib (nahapõletik). Vt ruus´4, Vrd tuli|ruus´

vii|ruus´1 <vii|roosi, vii|.ruusi> Krk vesiroos (Nymphaea) ▪ viiroosi om valge ja kasvave vii sihen vesiroosid on valged ja kasvavad vee sees. Vrd aanik, ani, jõe|aanik

vii|ruus´2 <vii|roosi, vii|.ruusi> Krk veeroos, arvatavalt veest tekkinud roosihaigus ▪ viiruus´ om vii siist akanu, vesivilli pääl veeroos on vee seest tulnud, vesivillid peal. Vrd ruus´4