[MUL] Mulgi sõnaraamat

abe <abene, abent ~ abe, abet> , aben <abene, abent> habe ▪ miu esäl olli ümärik abe, seante ratasabe minu isal oli ümarik abe, selline ratashabe; aben olli allis lännu habe oli halliks läinud

abenik <abeniku ~ abenigu, abenikku>
1. habemik ▪ vanast olli pal´lu abenikke mehi vanasti oli palju habemikke mehi
2. piltl midagi habet meenutavat ▪ kaalil om abenigu juure Trv kaalikal on karvased juured; sii kukk om abenik see kukk on karvaste jalgadega

abras1 <.apra ~ .apre, abrast>
1. habras ▪ rõstall´kausi om apre kristallkausid on haprad
2. äkiline, kergesti erutuv, erk ▪ temä om seande va abras inimene Trv tema on selline va äkiline inimene; abras armasteme Trv (rahvalaulust) erk armastama

jun´ts <jundsi, .juntsi> Krk (habeme)hakatus ▪ sel poisil akkap joba abene jun´ts kasume sellel poisil hakkab juba habemehakatus kasvama

kõbi2 <kõbja, .kõpja> Hls kuiv habras puukäsn, tael ▪ kõbi kasvap säält väl´lä, kus puu viga saanu käsn kasvab sealt välja, kust puu [on] viga saanud. Vt kõbjas2

kõre2 <kõre, kõre> Hel krõbe; krõmpsuv; habras, pude ▪ küll ollive ää kõrede ahjukardule küll olid head krõbedad ahjukartulid. Vrd kire, rõbe, rõps

nas´su <nas´su, nas´sut> Krk
1. karvane loom; näss ▪ miu taat olli nas´su minu vanaisa oli habemik; mede peni olli tillike karva nas´su meie koer oli väike karvanäss. Vt nas´s, näs´su
2. hellitl habemik mees ▪ miu taat olli nas´su minu vasaisa oli habemik. Vrd abenik

nämmune <nämmutse, nämmust> Krk habras, pude ▪ nämmutse lina, ku va nämm, ei kurda üten kah pudedad linad, nagu va pudi, ei seisa koos kah. Vrd abras1, pude2, pudev

tuli|abe <tuli|abe, tuli|abet ~ tuli|abene, tuli|abent> Krk punahabe, mees punaste vurrude ja habemega ▪ tuliabe om punaste abentege tulihabe on punaste vurrude ja habemega. Vt abe

väits ~ väit´s <väitse, väist ~ väidse, .väitse> nuga ▪ teräve väidsege om ää lõigate terava noaga on hea lõigata; väiste man om kahvle nugade juures on kahvlid. Vrd noosik, nuga, teräk2, .viskar´ || abene|väits habemenuga ▪ alevist tuu abeneväitsi Hls (rahvalaulust) alevist too habemenuge; lavva|väits lauanuga ▪ kos sii lavvaväits jäi, ma taas kardult kuuri kuhu see lauanuga jäi, ma tahaks kartulit koorida; .uulde|väits puunõu uurde lõikamise vahend; vikadi|väits kaheteraline nuga vikati tera õhemaks lõikamiseks, vikatinuga ▪ vikagiväitsege vikadit lõigets, ku luisage änäp ei mõjo vikatinoaga lõigatakse vikatit, kui luisuga enam ei mõju