[MUL] Mulgi sõnaraamat

eht´ eht, ehtne, hea ▪ vat kun eht´ lahe sammuge obene, viskap jala üle sammu väl´lä vaat kui hea laheda sammuga hobune, viskab jala üle [ühe] sammu välja. Vrd .ehtne

emä|päev <emä|päevä, emä|.päevä> Hel külviaja keskpaik, hea külviaeg ▪ lina emäpäev om katekümne viiendel mail parim linakülvi aeg on kahekümne viiendal mail

illik ~ illike <illikse, illikest>
1. hea, pai, armsake ▪ ole illike iki, ärä saia kurjas ole ikka pai, ära saa kurjaks. Vrd illi, kuku, kulla, pai
2. Karksi (Polli valla) elanike pilkenimetus ▪ Polli illikse tuleve Polli elanikud tulevad

isukas <isuka, isukat> ablas, hea isuga ▪ seante isukas, süvvä tah´t pal´lu selline hea isuga, tahtis süüa palju. Vrd isulik, isune

isulik <isuliku, isulikku> Krk ablas, hea isuga ▪ ta om piibu pääle isulik tal on isu piipu tõmmata. Vrd isukas, isune

isune <isutse, isust> hea söögiisuga, näljane ▪ sii om isune luum, ta süüs maailma puhtes see on hea söögiisuga loom, ta sööks maailma puhtaks. Vrd isukas, isulik

kaim <kaimu, .kaimu> Hls Krk sugulane, hea sõber, kaim ▪ tule, kallis kaimuke, miu ää velleke (rahvalaulust) tule, kallis kaimuke, minu hea vennake. Vrd omane, suguline, .õimlane

kuku <kuku, kukut> pai, armas, hea ▪ küll te olede kuku latse küll te olete head lapsed; Muki om meil kuku peni Muki on meil armas koer. Vrd illi, illik, kulla, pai

laanin2 Krk kena; hea välimusega ▪ sii om üit´s laanin obene, iluse kaalage see on üks kena hobune, ilusa kaelaga. Vrd kenä

laar´2 <laari, .laari>
1. selge, läbipaistev; arukas, terane ▪ vesi olli sel´ge ja laar´ vesi oli selge ja läbipaistev; ta kaie mul laari sil´mege otsa ta vaatas mulle teraste silmadega otsa. Vrd al´las, .sel´ge, selgüne
2. hõre ▪ osti tüki laari rõõvast ostsin tüki hõredat kangast (st marlit). Vrd ere, ereline
3. hea jumega, klaar ▪ sii olli sihande laari paletege tüdrik see oli selline hea jumega tüdruk. Vrd jumikas

.nõukas <.nõuka, .nõukat>
1. hea nõuga; arukas; abivalmis ▪ nõukas om kes sul appi tulep, kui sa midägi tiit, avitep nõuge mitte jõuge nõukas on [see], kes sulle appi tuleb, kui sa midagi teed, aitab nõuga mitte jõuga; nõukit inimesi eij_ole pal´lu arukaid inimesi ei ole palju; temä om nõukas egädel tema on abivalmis kõigi vastu. Vrd arukas, ladvak, .taitsa
2. jõukas ▪ sii taluperemiis olli egät kanti nõukas see taluperemees oli igatpidi jõukas. Vt .jõukas

paa|.valgus <paa|.valguse, paa|.valgust> Krk piltl hea söök pajas, pajavalgus ▪ ta tõi meil paavalgust ta tõi meile pajavalgust (liha, piima, rasva)

pai <pai, pai>
1. pai, hea ▪ ole nüid pai lait´s, mine pal´le nänni, ütle illi nännik ole nüüd pai laps, mine palu vanaema, ütle: „kulla vanaemake“. Vrd illi, illik, kuku, kulla
2. pai, paitus ▪ laits taht´s uisal pai tetä laps tahtis ussile pai teha

piimä|auk <piimä|augu, piimä|.auku> lohk lehma udara kohal, mida peeti hea piimalehma märgiks, piimapeegel. Vrd piimä|.piigel

.pitsjas <.pitsja, .pitsjat> Krk hea väljanägemisega, noobel; viisakas ▪ sii om üit´s pitsjas miis see on üks noobel mees; ku ta peremiis olli, sõs olli iki pitsjas kui ta peremees oli, siis ta oli ikka viisakas. Vrd .noobel, viisak

ravi <ravi, ravi> maiuspala, hea või eriline roog; hoolitsus, ravitsus ▪ külälisel tetäs ikki ravi, küdsädets liha, lüvväs muna pääle külalisele tehakse ikka parem roog, küpsetatakse liha, lüüakse muna peale; miul ei ole ravi kedäki anda mul ei ole mingit maiuspala anda. Vrd maius, ravitsus

rikkus <rikkuse, rikkust, pl p rikkusi> rikkus, jõukus, hea elujärg ▪ ta saa ruttu rikkust ta saab ruttu jõukaks. Vrd .jõukus, jär´g, .küllus

terve <.terve, tervet>
1. terve, hea tervise juures ▪ tervest peräst lätsi, aigest peräst tulli tagasi tervena läksin, haigena tulin tagasi; sii om terve ku tür´k ja tatarlane, sedä ei murra surm egä kurat´ kah (knk) see on terve kui türklane ja tatarlane, seda ei murra surm ega kurat ka; ole terven! ole terve!. Vrd kõva, vigatu
2. terviklik, puutumata ▪ süük´ om peris terve, ei ole kennigi pudunu söök on puutumata, ei ole keegi puutunud; sahvren olli mitmit tervit leibu sahvris oli mitu tervet leiba
3. kogu, tervikuna ▪ kikk sii terve üü olli üleven puha Krk kogu see terve öö olin päris üleval. Vrd kikk1, kogu

.tervis <.tervise, .tervit> , tervis <tervise, tervist> , .tervüs <.tervüse, .tervüst>
1. tervis ▪ siandse inimese ütelti olevet obese muudu, obese tervüsege sellised inimesed öeldi olevat hobuse moodi, hobuse tervisega; miu tervüs om ää minu tervis on hea
2. hea soov, tervitus ▪ vii tal miu puult pal´lu tervit kah! vii talle minu poolt palju tervist ka!. Vrd tervitus

tobra <tobra, tobrat> Hls nlj hea ▪ sii asi om tobra see asi on hea. Vt ää, üvä

usu|pääl Krk hea usu peale, ehku peale ▪ ma võti ta usupääl tühü, et parandep ennäst ma võtsin ta hea usu peale tööle, et parandab ennast; ma tei usupääl erne maha, ei tää ka tule kah midägi ma tegin hea usu peale herned maha, ei tea, kas tuleb ka midagi

vik´s1 <viksi, .viksi>
1. viks, kärmas ▪ sii olli üit´s vik´s poiss see oli üks viks poiss; aage nüid käe lak´ka, olge viksi! ajage nüüd käed laiali, olge kärmed!. Vrd .kähku1, kär´k3, kärmäs
2. ilus, hea väljanägemisega ▪ vik´s ütelts ilusa pääle viks öeldakse ilusa kohta. Vt ilus

ää <ää, ääd ~ äät, pl p äid ~ ääsit>
1. hea, tore, korralik ▪ sii ollu seande ää tubli miis see olnud selline korralik tubli mees; tõeste olli ää juvva sii taar´ tõesti oli see taar hea juua; äät tervist, vana rahvas ütlev iki, jääme jumalege nüid! head tervist, vanarahvas ütleb ikka: jääme nüüd jumalaga!. Vrd lõbus, tobra, tore, üvä
2. sõbralik, lahke ▪ nüid sääl talun om ää pernaene nüüd on seal talus lahke perenaine. Vrd lahe1, .lahke, sõbralik, .ääke
3. soodus, kasulik, sobiv ▪ miul olli selle ärige ää vedämin mul oli selle äriga hea vedamine. Vrd kasuline
4. mugav, mõnus, kerge ▪ jalgrattage om poisil ää kooli sõita jalgrattaga on poisil mugav kooli sõita. Vrd mõnus
5. rohke, ohter ▪ miul om kodun ää kot´t kardulit mul on kodus tubli kott kartulit. Vrd .rohke
6. parem(poolne) ▪ temä tare om ääd kätt edimene tema maja on paremat kätt esimene. Vrd paremb

.ääke <.ääkse, .ääkest> Hls Krk
1. heakene, hea südamega ▪ nõnda ääkene ei või elun olla, tõise sõkuve ärä nii heakene ei või elus olla, teised sõtkuvad ära (st teevad liiga). Vt ää
2. hea, piisav ▪ ah ääke küllät, ei joole viga kedägi! ah heakene küll, ei ole viga midagi!
3. üsna palju ▪ kirikuni olli ääke maad viil minnä, tõise sõidive obestege kirikuni oli üsna palju maad veel minna, teised sõitsid hobustega. Vrd üsnä

üvä <üvä, üvät> , üä <üä, üäd ~ üät>
1. hea ▪ küll olli sii üvä ruug! küll oli see hea söök!. Vt ää, Vrd tobra
2. parem(poolne) ▪ sii om üvä puul´ see on parem pool; mine üät kätt, tõine lääp kura kätt mine paremale, teine läheb vasakule; kilbiline kinnas koets kait´s paha, kait´s üä sil´mä kilbimustriline kinnas kootakse kahe pahempoolse, kahe parempoolse silmaga; üä sil´mäl om kõlu pääl paremal silmal on kae peal. Vrd paremb