[MUL] Mulgi sõnaraamat

arm2 <armu, .armu> arm, armastus, armulikkus, headus, heatahtlikkus ▪ temä armu läbi sai ma terves tema heatahtlikkuse tõttu sain ma terveks. Vrd armastus, .äädus

armulin ~ armuline <armulise, armulist> armuline, halastav, heatahtlik ▪ mia ole armuline inimene, ei kakle kellekige ma olen heatahtlik inimene, ei kakle kellegagi

eh´t eht, ehtne, hea ▪ vat kun eht´ lahe sammuge obene, viskap jala üle sammu väl´lä vaat kui hea laheda sammuga hobune, viskab jala üle [ühe] sammu välja. Vrd .ehtne

emä|päev <emä|päevä, emä|.päevä> Hel külviaja keskpaik, hea külviaeg ▪ lina emäpäev om katekümne viiendel mail parim linakülvi aeg on kahekümne viiendal mail

illik ~ illike <illikse, illikest>
1. hea, pai, armsake ▪ ole illike iki, ärä saia kurjas ole ikka pai, ära saa kurjaks. Vrd illi, kuku, kulla, pai
2. Karksi (Polli valla) elanike pilkenimetus ▪ Polli illikse tuleve Polli elanikud tulevad

isukas <isuka, isukat> ablas, hea isuga ▪ seante isukas, süvvä tah´t pal´lu selline hea isuga, tahtis süüa palju. Vrd isulik, isune

isulik <isuliku, isulikku> Krk ablas, hea isuga, isune ▪ ta om piibu pääle isulik tal on isu piipu tõmmata. Vrd isukas, isune

isune <isutse, isust> isune, hea isuga ▪ sii om isune luum, ta süüs mailma puhtes see on hea isuga loom, ta sööks maailma puhtaks. Vrd isukas, isulik

.jaateme <.jaate, .jaade> jah ütlema; nõustuma, heaks kiitma ▪ mis sa ilmaaigu jaadet, mine ku sa lubasit minnä mis sa ilmaaegu lubad, mine, kui sa lubasid minna. Vrd jahateme

jahateme <jahate, jahade> Krk jaatama; heaks kiitma; nõus olema ▪ muutku jahats pal´t muudkui ütleb ainult jah-jah. Vrd .jaateme

kaim <kaimu, .kaimu> Hls Krk sugulane, hea sõber, kaim ▪ tule, kallis kaimuke, miu ää velleke (rahvalaulust) tule, kallis kaimuke, minu hea vennake. Vrd omane, suguline, .õimlane

kallis <.kalli, kallist>
1. kallis, hinnaline ▪ pehme lina massap kallist ja karre om odevemp pehme lina maksab kallist [hinda] ja kare on odavam
2. oluline, tähtis, väärtuslik ▪ kuju tun´n om kalliss tun´n kuiv tund on kallis tund (heinaajast); tervis ja au om kige kallip tervis ja au on kõige tähtsamad
3. armas; hea, lahke, tore ▪ temä om iki kallis ja jumalekartlik inimene tema on ikka lahke ja jumalakartlik inimene
4. õnnis, püha, pühalik ▪ egä pühäbä üüse, kallil üül igal pühapäevaööl, pühal ööl

kenäk ~ kenäke <kenäkse, kenäkest>
1. hea, korralik, tubli ▪ täo om ein õige kenäke tänavu on hein õige korralik. Vrd kõrralik, ää
2. piltl lollike, rumaluke; pentsik ▪ üleaidne om meil vähä kenäke üleaedne on meil natuke rumaluke. Vrd ajok, kensak, kepsik, .kergek, pentsik

kuku <kuku, kukut> pai, armas, hea ▪ küll te olede kuku latse küll te olete head lapsed; Muki om meil kuku peni Muki on meil armas koer. Vrd illi, illik, kulla, pai

laanin2 Krk kena; hea välimusega ▪ sii om üit´s laanin obene, iluse kaalage see on üks kena hobune, ilusa kaelaga. Vrd kenä

laar´2 <laari, .laari>
1. selge, läbipaistev; arukas, terane ▪ vesi olli sel´ge ja laar´ vesi oli selge ja läbipaistev; ta kaie mul laari sil´mege otsa ta vaatas mulle teraste silmadega otsa. Vrd al´las, .sel´ge, selgüne
2. hõre ▪ osti tüki laari rõõvast ostsin tüki hõredat kangast (st marlit). Vrd ere, ereline
3. hea jumega, klaar ▪ sii olli sihande laari paletege tüdrik see oli selline hea jumega tüdruk. Vrd jumikas

.lahke <.lahke, .lahket> lahke, sõbralik, heasüdamlik ▪ lahke suu annap sõpru (vns) lahke suu (st sõbralik jutt) annab sõpru. Vrd ladna, ladus, lahe1, lahma, lahmak3, sõbralik

lus´t <lusti, .lusti> lust, lõbu; rõõm, heameel ▪ nemä om lusti peräst sääl, nemä tandsive ja laulave ja mängive nad on seal lõbu pärast, nad tantsivad ja laulavad ja mängivad. Vrd ilu, .lus´tus, lõbu, rõõm1

.lus´tus <.lus´tuse, .lus´tust> Hls lust, heameel; vallatus ▪ ulaku teeve lus´tust ulakad teevad vallatust. Vt lus´t

lõbus <lõbuse, lõbust>
1. rõõmus, lõbus, heatujuline ▪ temä om lõbuse jutuge ta on lõbusa jutuga; äs´te lahke ja lõbus inime väga lahke ja heatujuline inimene. Vrd lustiline, rõõmus
2. mõnus, tore, muretu ▪ seime ja jõime, sääl olli seäke lõbus olla Pst sõime ja jõime, seal oli selline tore olemine. Vrd ladus, murete, mõnus, ää

mõnu <mõnu, mõnu> mõnu, heaolu, lõbutunne ▪ sii jutt om seande ilma mõnute see jutt on selline ilma mõnuta. Vrd lõbu, maidse

.nõukas <.nõuka, .nõukat>
1. hea nõuga; arukas; abivalmis ▪ nõukas om kes sul appi tulep, kui sa midägi tiit, avitep nõuge mitte jõuge nõukas on [see], kes sulle appi tuleb, kui sa midagi teed, aitab nõuga mitte jõuga; nõukit inimesi eij_ole pal´lu arukaid inimesi ei ole palju; temä om nõukas egädel tema on abivalmis kõigi vastu. Vrd arukas, ladvak, .taitsa
2. jõukas ▪ sii taluperemiis olli egät kanti nõukas see taluperemees oli igatpidi jõukas. Vt .jõukas

paa|.valgus <paa|.valguse, paa|.valgust> Krk piltl hea söök pajas, pajavalgus ▪ ta tõi meil paavalgust ta tõi meile pajavalgust (liha, piima, rasva)

pai <pai, pai>
1. pai, hea ▪ ole nüid pai lait´s, mine pal´le nänni, ütle illi nännik ole nüüd pai laps, mine palu vanaema, ütle: „kulla vanaemake“. Vrd illi, illik, kuku, kulla
2. pai, paitus ▪ laits taht´s uisal pai tetä laps tahtis ussile pai teha

piimä|auk <piimä|augu, piimä|.auku> lohk lehma udara kohal, mida peeti hea piimalehma märgiks, piimapeegel. Vrd piimä|.piigel

.pitsjas <.pitsja, .pitsjat> Krk hea väljanägemisega, noobel; viisakas ▪ sii om üit´s pitsjas miis see on üks noobel mees; ku ta peremiis olli, sõs olli iki pitsjas kui ta peremees oli, siis ta oli ikka viisakas. Vrd .noobel, viisak

pää <pää, pääd> pea; aru, mõistus; ots, tipp ▪ pääge tules mõtelte peaga tuleks mõelda; miul miil juus´k pääst (knk) mul meel läks peast (kaotasin taju); ku ei ole pähän, sis piap jalun oleme (vns) kui ei ole peas, siis peab jalgades olema (kui ei ole asjad meeles, tuleb korduvalt käia). Vrd kol´u2, nupp2 || aki pää haki pea, viljahaki viimane vihk ▪ pane akil pää pääle! pane hakile pea pääle!; karja pää karja juhtloom ▪ sii loeti karja pää, kes kige ehen käüs´ seda peeti karja juhiks, kes kõige ees käis; ostet pää piltl purjus pea ▪ ku kõrdsist tulet, sõs om ostet pää, oma raha iist ostet kui kõrtsist tuled, siis on ostetud (st purjus) pea, oma raha eest ostetud; säbu|pää käharpea ▪ nii säbupää om temä poja need käharpead on tema pojad; uherti pää oherdipea ▪ mine tuu tõistre mant miul uhterti pääd! mine too mulle naabri juurest oherdipead!; ääst pääst heast peast, põhjuseta ▪ ta otsip ääst pääst tülü ta otsib heast peast tüli; inimen võt´t ääst pääst siandse mõtte pähä inimene võttis põhjuseta sellise mõtte pähe. Vrd vaa-vakku

ravi <ravi, ravi> maiuspala, hea või eriline roog; hoolitsus, ravitsus ▪ külälisel tetäs ikki ravi, küdsädets liha, lüvväs muna pääle külalisele tehakse ikka parem roog, küpsetatakse liha, lüüakse muna peale; miul ei ole ravi kedäki anda mul ei ole mingit maiuspala anda. Vrd maius, ravitsus

rikkus <rikkuse, rikkust, pl p rikkusi> rikkus, jõukus, hea elujärg ▪ ta saa ruttu rikkust ta saab ruttu jõukaks. Vrd .jõukus, jär´g, .küllus

rõõm1 <rõõmu, .rõõmu> rõõm; heameel ▪ lait´s rõõmu peräst õisas´ laps hõiskas rõõmu pärast; sel perel om lastest pal´t rõõm sellel perel on lastest ainult heameel; tal olli rõõm süämen ja laul suhun (knk) tal oli rõõm südames ja laul suus. Vrd ilu, lus´t

rõõmus <.rõõmse ~ .rõõmsa, rõõmust> rõõmus, lõbus, heatujuline ▪ ku rõõmus pidu olli, sis mängiti ja tansiti pääle süüki kui rõõmus pidu oli, siis mängiti ja tantsiti pärast sööki; me noore ollime siski kangest lõbuse ja rõõmse meie, noored, olime siiski väga lõbusad ja rõõmsad; pal´lu rõõmsepes lätsive vil´lä nurmekse pääle vihma palju rõõmsamaks läksid viljapõllud pärast vihma (st palju ilusamaks). Vrd lõbus, rõõmulik

.süämlik <.süämligu ~ .süämliku, .süämlikut ~ .süämligu ~ .süämliku, .süämlikku> südamlik, heasüdamlik, lahke ▪ temä jutt olli nii süämlik tema jutt oli nii südamlik; küll om sii inimene kangest süämlik küll on see inimene kangesti südamlik. Vrd .lahke

tegeme <tetä, tii>
1. tegema ▪ ta tege tüüd ja näge vaeva (knk) ta teeb tööd ja näeb vaeva; mis esi tiit, om äste tett (vns) mis ise teed, [see] on hästi tehtud || .alla tegeme öökülma tegema, halla tegema ▪ saa nätä, ka lume tule või alla tege saab näha, kas tuleb lund või teeb öökülma (ilmast); .kelmi tegeme kelmust tegema, petma ▪ sedä poissi ei või usta, sii om kange kelmi tegeme seda poissi ei või uskuda, see on kange kelmust tegema; .kõrva tegeme uudismaad juurde tegema ▪ ta om kõrva tennü üttekokku kuus vakamaad ta on ühtekokku kuus vakamaad uudismaad juurde teinud; .kääli tegeme mürgeldama; .kül´mä tegeme külma tegema (ilmast); piltl petma ▪ piass ta kül´mä tegem, sõs kahuts maad peaks ta külma tegema, siis kahutab maa ära; kaupmiis tah´t miul kül´mä tetä kaupmees tahtis mind petta; .lendävet tegeme mässama, tormama ▪ ku vars väl´lä saa, sis tege lendävet kui varss välja saab, siis tormab; lämit tegeme sooja tegema ▪ ku ta nüid lämit tiis, sõs akkas ein kasume kui ta nüüd sooja teeks, siis hakkab hein kasvama (ilmast); manu tegeme juurde tegema ▪ sääl talun tetäs egä keväd põldu manu seal talus tehakse igal kevadel põldu juurde; .nahku tegeme nahku parkima ▪ miu miis esi tegis´ nahku minu mees parkis ise nahku; nime tegeme laimama ▪ sea ei või kellekil nime tetä sina ei tohi kedagi laimata; nätses tegeme märjaks tegema ▪ vihm tei einä nätses vihm tegi heina märjaks; omal tegeme nlj tukkuma, magama ▪ ma tii puul tunni omal kah ma magan pool tundi; .otsa tegeme tapma ▪ sii olli endel esi otsa tennü see oli ise ennast ära tapnud; pagemist tegeme peitust mängima ▪ latse jäive pagemist tegeme lapsed jäid peitust mängima; pakki tegeme kiirustama ▪ pakki tege taga kiirustab tagant; .perrä tegeme järele tegema, jäljendama ▪ tee perrä või massa kinni! (knk) tee järele või maksa kinni!; .päevi tegeme (teo)päevi tegema ▪ temä pidi karjamaa iist päevi tegeme tema pidi karjamaa eest päevi tegema (tasuks talutööl käima); rigu tegeme pahandust tegema ▪ mis rigu sa teit nüid? mis pahandust sa tegid nüüd?; .ril´le pähä tegeme piltl prille pähe tegema, teravmeelselt üllatama ▪ ma tei neile rilli pähä Hel ma üllatasin neid teravmeelse küsimusega; .rõõmu tegeme häält tegema, müristama ▪ vanaät´t tege ka rõõmu (knk) vanajumal teeb ka häält (müristamisest); .rähkä tegeme halba tegema, kurja tegema ▪ ta om kikk sii aig tõistel rähkä tennü ta on kogu aeg teistele kurja teinud; .silmi pähä tegeme ette heitma ▪ ma tei tal nüit silmi pähä, tal olli ninda äbi ma heitsin talle [seda] ette, tal oli nii häbi; .sissi tegeme piltl kasu saama ▪ selleg ei tii sa midägi sissi, ei võida kedägi sellega ei saa sa mingit kasu, ei võida midagi; sugu tegeme seksima, sugu tegema; sugutama ▪ sis na akassiv sugu tegeme ja eläme siis nad hakkasid sugu tegema ja elama; .sääri tegeme piltl sääri tegema, plehku panema ▪ tii sääre, pane puket! (knk) tee sääred, pane putku!; .taati tegeme vigurit tegema, mürgeldama ▪ ku lehm otsip, küll tiip taati kui lehm otsib [pulli], küll teeb vigurit; tagasi tegeme tagasi tegema, kätte tasuma ▪ tii tal tagasi, tasu kätte! tee talle tagasi, tasu kätte!; .tamme tegeme esimesi samme tegema ▪ lait´s akkas´ joba tamme tegeme laps hakkas juba esimesi samme tegema; tegu tegeme tegemist tegema ▪ vaist olliv iki sõbra, nüid es tii äp teguki Krk mõnikord olid ikka sõbrad, nüüd ei teinud enam tegemistki; tenu tegeme surnut kirikus mälestama, surmapalvet pidama ▪ Kadri iist tetti tenu Kadri eest peeti surmapalvet; .tümmi tegeme prassima ▪ ku ta kodu tulli, sis nakas´ tümmi tegeme kui ta koju tuli, siis hakkas prassima; ukka tegeme määrima, rüvetama ▪ sa olet puha ende rõõva ukka tennü sa oled oma riided puha ära määrinud; ul´akut tegeme ulakust tegema, vallatust tegema ▪ ärä sis nänni man ul´akust tii! ära siis vanaema juures vallatust tee; ul´bakut tegeme ulakust tegema, koerust tegema ▪ sii poiss om jälle ul´bakut tennü see poiss on jälle koerust teinud; .van´dlest tegeme süüdistama, vaenlaseks tegema ▪ mitu kõrda om ta miul van´dlest tennü mitu korda on ta mind süüdistanud; .vaeva tegeme vaeva tegema, piinama ▪ siul vähep ku asi tege vaeva Krk sul teeb kõige väiksem asigi vaeva; .valla tegeme lahti tegema ▪ tii uss valla! tee uks lahti!; .väl´lä tegeme hoolima, välja tegema ▪ temä es tii tast kedägi väl´lägi ta ei teinud temast väljagi; äkilist tegeme vihastuma ▪ mis_sa seast äkilist tiit nüid? miks sa nii vihastud nüüd?; ärä tegeme ära nõiduma, ära tegema ▪ sii tidruk om peris ärä tett see tüdruk on päris ära tehtud; ääss tegeme lepitama, heaks tegema ▪ ta tund, et tal süid om, nüid ta taht ääss tetä ennest ta tunneb, et ta on süüdi, nüüd ta tahab lepitust; üles tegeme üles tegema, voodit korda tegema ▪ nõndagu ta üles tule, tege sängü üles nii kui ta üles tuleb [magamast], teeb voodi üles; üle tegeme üle tegema, korda tegema ▪ ma pia esi iki kik´k üle tegeme ma pean ise ikka kõik üle tegema (kui teine on lohakalt teinud); ümmer tegeme ümber tegema, ringi tegema ▪ sii tüü tulli kikk ümmer tetä see töö tuli kõik ümber teha
2. midagi valmistama, looma; külvama ▪ emä tei ommukus kuuki ema tegi hommikuks kooki; temä om kanga tegije ta on kangategija (kanga kuduja); täo aaste tule aiksest rügä tetä tänavu tuleb rukist aegsasti külvata. Vrd külime, .luume, valmisteme
3. korraldama ▪ nüid akkav varsti pulma tegeme nüüd hakkavad varsti pulmi korraldama. Vrd .aame, kõrraldeme
4. põhjustama ▪ mede vanempe om nännü, mida sõda tiip meie vanemad on näinud, mida sõda teeb. Vrd tek´uteme
5. muutma, teise olukorda viima ▪ laste kingits tei emä rõõmses laste kingitus tegi ema rõõmsaks. Vrd .muutme

terve <.terve, tervet>
1. terve, hea tervise juures ▪ tervest peräst lätsi, aigest peräst tulli tagasi tervena läksin, haigena tulin tagasi; sii om terve ku tür´k ja tatarlane, sedä ei murra surm egä kurat´ kah (knk) see on terve kui türklane ja tatarlane, seda ei murra surm ega kurat ka; ole terven! ole terve!. Vrd kõva, vigatu
2. terviklik, puutumata ▪ süük´ om peris terve, ei ole kennigi pudunu söök on puutumata, ei ole keegi puutunud; sahvren olli mitmit tervit leibu sahvris oli mitu tervet leiba
3. kogu, tervikuna ▪ kikk sii terve üü olli üleven puha Krk kogu see terve öö olin päris üleval. Vrd kikk1, kogu

.tervis <.tervise, .tervit> , tervis <tervise, tervist> , .tervüs <.tervüse, .tervüst>
1. tervis ▪ siandse inimese ütelti olevet obese muudu, obese tervüsege sellised inimesed öeldi olevat hobuse moodi, hobuse tervisega; miu tervüs om ää minu tervis on hea
2. hea soov, tervitus ▪ vii tal miu puult pal´lu tervit kah! vii talle minu poolt palju tervist ka!. Vrd tervitus

tobra <tobra, tobrat> Hls nlj hea ▪ sii asi om tobra see asi on hea. Vt ää, üvä

usu|pääl Krk hea usu peale, ehku peale ▪ ma võti ta usupääl tühü, et parandep ennäst ma võtsin ta hea usu peale tööle, et parandab ennast; ma tei usupääl erne maha, ei tää ka tule kah midägi ma tegin hea usu peale herned maha, ei tea, kas tuleb ka midagi

vik´s1 <viksi, .viksi>
1. viks, kärmas ▪ sii olli üit´s vik´s poiss see oli üks viks poiss; aage nüid käe lak´ka, olge viksi! ajage nüüd käed laiali, olge kärmed!. Vrd .kähku1, kär´k3, kärmäs
2. ilus, hea väljanägemisega ▪ vik´s ütelts ilusa pääle viks öeldakse ilusa kohta. Vt ilus

ää <ää, ääd ~ äät, pl p äid ~ ääsit>
1. hea, tore, korralik ▪ sii ollu seande ää tubli miis see olnud selline korralik tubli mees; tõeste olli ää juvva sii taar´ tõesti oli see taar hea juua; äät tervist, vana rahvas ütlev iki, jääme jumalege nüid! head tervist, vanarahvas ütleb ikka: jääme nüüd jumalaga!. Vrd kenäk, lõbus, tobra, tore, üvä
2. sõbralik, lahke ▪ nüid sääl talun om ää pernaene nüüd on seal talus lahke perenaine. Vrd lahe1, .lahke, sõbralik, .ääke
3. soodus, kasulik, sobiv ▪ miul olli selle ärige ää vedämin mul oli selle äriga hea vedamine. Vrd kasuline
4. mugav, mõnus, kerge ▪ jalgrattage om poisil ää kooli sõita jalgrattaga on poisil mugav kooli sõita. Vrd mõnus
5. rohke, ohter ▪ miul om kodun ää kot´t kardulit mul on kodus tubli kott kartulit. Vrd .rohke
6. parem(poolne) ▪ temä tare om ääd kätt edimene tema maja on paremat kätt esimene. Vrd paremb

.äädus <.ääduse, .äädust>
1. headus, lahkus, heasoovlikkus ▪ sel latsel olli äädus sihen sellel lapsel oli headus sees; ääduse peräst ei või kariste headuse pärast ei tohi karistada. Vrd arm2
2. kvaliteet, väärtus ▪ tüü peremiis vastas tüü ääduse ja kige asja üle töödejuhataja vastutas töö kvaliteedi ja kõige muu eest. Vrd .väärtus

.ääke <.ääkse, .ääkest> Hls Krk
1. heakene, hea südamega ▪ nõnda ääkene ei või elun olla, tõise sõkuve ärä nii heakene ei või elus olla, teised sõtkuvad ära (st teevad liiga). Vt ää
2. hea, piisav ▪ ah ääke küllät, ei joole viga kedägi! ah heakene küll, ei ole viga midagi!
3. üsna palju ▪ kirikuni olli ääke maad viil minnä, tõise sõidive obestege kirikuni oli üsna palju maad veel minna, teised sõitsid hobustega. Vrd üsnä

üvä <üvä, üvät> , üä <üä, üäd ~ üät>
1. hea ▪ küll olli sii üvä ruug! küll oli see hea söök!. Vt ää, Vrd tobra
2. parem(poolne) ▪ sii om üvä puul´ see on parem pool; mine üät kätt, tõine lääp kura kätt mine paremale, teine läheb vasakule; kilbiline kinnas koets kait´s paha, kait´s üä sil´mä kilbimustriline kinnas kootakse kahe pahempoolse, kahe parempoolse silmaga; üä sil´mäl om kõlu pääl paremal silmal on kae peal. Vrd paremb