[MUL] Mulgi sõnaraamat

ammime <ammide, ammi> Krk lastek hammustama; sööma ▪ ammi nüid leibä kah! söö nüüd leiba ka!; latsek ammis puigat hellitl lapseke sööb porgandit. Vrd apame, .näm´me

kut´sa <kut´sa, kut´sat> hellitl koer, kutsikas ▪ koera meelitüses ütelts kut´sa, kut´sa koera meelitades öeldakse kutsa, kutsa; ku koer vähike om, siss kutsutes kut´sa kui koer väike on, siis kutsutakse kutsaks. Vrd kut´s, kutsik, kut´su

kut´u <kut´u, kut´ut> Hel hellitl kotsu (sea hellitusnimi); sea kutsehüüd ▪ perenaise ääl om siia kuulda ku ta kuts kut´u, kut´u, kut´u perenaise hääl on siia kuulda, kui ta kutsub: kutu, kutu, kutu

latak <latagu ~ lataku, latakut>
1. latakas, lapiti asetatud asi ▪ lihatüki pannas tünni latakus sissi lihatükid pannakse tünni lapiti sisse; kui ei taha kangast latakus panna, sis mähits rulli kui kangast ei taheta lapiti panna, siis keeratakse rulli. Vrd laadak, laamak, lätsäk, lätäk, pätäk2
2. patakas, lame hunnik ▪ vaade sääl latakun peave nii papre kah oleme! vaata, seal patakas peavad need paberid ka olema. Vrd patak, pätsäk, pätäk2, sumak
3. paks, kogukas (olend või asi) ▪ seante koera latak ei jõvvagi juuske Krk selline koeramürakas ei jõuagi joosta. Vrd kolak2, kolas´k, müräk1
4. lärakas ▪ üits latak mahan, ka ta mua latak om või porilatak Hls üks lärakas maas, kas ta on mudalärakas või porilärakas. Vrd laadsak, lardsak, läräk
5. hellitl väike laps või loom, pätakas ▪ tal om lamba tillikse ku lataku tal on lambad tillukesed nagu pätakad. Vt pätäk2

nas´su <nas´su, nas´sut> Krk
1. karvane loom; näss ▪ miu taat olli nas´su minu vanaisa oli habemik; mede peni olli tillike karva nas´su meie koer oli väike karvanäss. Vt nas´s, näs´su
2. hellitl habemik mees ▪ miu taat olli nas´su minu vasaisa oli habemik. Vrd abenik

natsik <natsigu ~ natsiku, natsikut> Hel, notsik <notsigu ~ notsiku, notsikut> Hel hellitl notsu, väike siga ▪ natsigu ollive aia sihen notsud olid aedikus. Vrd not´sa, notsi, not´su, nööguk

noogu <noogu, noogut> Krk hellitl lastek notsu; sea kutsumise sõna ▪ noogu noogu üiti põrssit noogu-noogu kutsuti põrsaid. Vt nöögu, nööguk, Vrd notsi, not´su, põrs

not´sa <not´sa, not´sat> Pst Krk hellitl lastek notsu, põrsas ▪ not´s-not´s-not´s, not´sase, kun te olede nots-nots-nots, notsud, kus te olete. Vrd natsik, notsi, not´su

notsi <notsi, notsit> Krk Hel hellitl lastek notsu; sea kutsumise sõna ▪ notsi notsi üiti põrsit notsi-notsi kutsuti põrsaid. Vrd natsik, not´sa, not´su, noogu, nööguk

nun´u <nun´u, nun´u> Pst hellitl nunnu, väike armas olend või ese ▪ kulla nun´u, ärä ikke! kulla nunnu, ära nuta!

nän´n1 <nänni, .nänni> , näin <näini, .näini> hellitl ema; vanaema; hoidja ▪ näin tei viisu jalga ja rüüdi-vammust sel´gä vanaema tegi viisud jalga ja jaki-kuue selga; nän´n olli laste oidje nänn oli laste hoidja. Vrd eit, memm, nännik, nän´nä, vana|emä

nännik <nännigu ~ nänniku, nännikut> , nännäk <nännägu ~ nännäku, nännäkut> hellitl emake, vanaemake ▪ illi nännik, luba miut ometigi minna! kulla emake, luba mul ometi minna!; kuku nännäk, är mitti lüvvä sõtsikest! pai emake, ära mitte löö õekest!. Vt nän´n1, nän´nä

nän´nä <nän´nä, nän´nät> hellitl memm, vanaema ▪ nän´nä tege sopavett, lin´nu lää sopal sõss lastek memm teeb pesuvett, linnuke (st väikelaps) läheb pesema siis. Vt nän´n1

nääguk <näägukse, näägukest> Krk hellitl imik, tita ▪ mähkmide sehen ol´l nääguk mähkmete sees oli tita; lääm näägukst vaatem lähme titakest vaatama. Vt äiäk

nötsuteme <nötsute, nötsude> Hel hellitl notsusid kutsuma, notsutama ▪ küll nötsutep ja nötsutep, siga om iki süümise jaoss küll notsutab ja notsutab, siga on ikka söömise jaoks

nöögu <nöögu, nöögut>
1. hellitl põrsas, notsu ▪ miul om kümme nöögut laudan, nälgä ei näe mul on kümme põrsast laudas, nälga [ma] ei näe; vaate miu nöögusit vaata mu notsusid. Vt nööguk, Vrd not´sa, notsi, not´su, põrs
2. põrsaste kutsumise hüüd ▪ nöögu-nöögu kutsuti nöögusit nöögu-nöögu kutsuti notsusid. Vt noogu

olek1 <olegu ~ oleku, olekut ~ oleki, olekit>
1. olek, loomus ▪ ta olli kindle olekuge miis ta oli tasakaaluka loomusega mees. Vrd luum3, luumus1, vaim, vur´hv
2. majapidamine, maja kord ▪ tal om looma ja maja olek ja latse ja puha tal on loomad ja majapidamine ja lapsed ja kõik; ta võip uhke olla oma suure oleku pääle, kehv ei saa kedägi uhkuste ta võib uhke olla oma maja järje peale, vilets ei saa midagi uhkustada. Vrd maja, pere, virtsah´t
3. hellitl sünnitus ▪ tal olli peris kerge olekuk, läit´s kippelt tal oli päris kerge sünnitus, läks ruttu. Vt .sün´düs, sünnütüs

piilu <piilu, piilut>
1. hellitl pardipoeg; part (Anas) ▪ piiluse om tiigi pääl pardid on tiigil. Vt par´ts1
2. pardi kutsumise hüüd ▪ par´tse kutsuts piilu-piilu parte kutsutakse piilu-piilu
3. savist vilepill ▪ mia lei pal´t piilu siive auke päält sõrmege tantsilugusi ma mängisin ainult savist vilepilli tiiva aukude pealt sõrmega tantsulugusid

poisa <poisa, poisat> Krk hellitl pojake, poisu ▪ tal olliv tillikse poisa tal olid väiksed pojakesed. Vrd poja, poju

poja <poja, poja ~ poja, pojat> Krk hellitl poeg ▪ poja olli peris tõbine, es saa kudaki terves pojake oli päris haige, ei saanud kuidagi terveks. Vrd poisa, poju

poju <poju, pojut> Trv Krk hellitl pojake, poju ▪ emä õigas´ poiga iki poju ema kutsus poega ikka pojuks. Vrd poja, poisa

põdenuk ~ põdenuke <põdenukse, põdenukest> hellitl põdenukene, kaua haige olnu ▪ sii lait´s om küll põdenuk see laps on küll kaua põdenud

rojok <rojokse, rojokest> väike olend ▪ meil täo aaste kait´s tallekse rojokest pal´lald hellitl meil on sel aastal ainult kaks väikest tallekest. Vrd kässik, põna

sipak <sipaku ~ sipagu, sipakut> Hel, sipake1 <sipakse, sipakest> Trv kanapoeg, linnupoeg, väike olevus ▪ miul om kotun kolm tillikest sipakut hellitl mul on kodus kolm väikest linnupoega (laste kohta); sipakse tullive joosuge süümä väiksed kanad tulid jooksuga sööma. Vrd tikane

.suhkru|mus´u <.suhkru|mus´u, .suhkru|mus´u> hellitl suhkrumusi ( hellitusnimi lapsele ja neiule) ▪ sinisil´m ja suhkrmus´u, ärä sina tõisi poisse usu Krk (rahvalaulust) sinisilm ja suhkrumusi, ära sina teisi poisse usu

sõt´s <sõtsi, .sõtsi> hellitl õde ▪ mia läe sõtsil käimä ma lähen õele külla; kas sa miu sõtsikest näit? kas sa mu õekest nägid?. Vrd sõsar, õde || kooli|sõt´s kooliõde ▪ me ollim jo koolisõtsi me olime ju kooliõed

taad´u <taad´u, taad´ut>
1. hellitl taat, vanaisa ▪ taad´ul miildip mõtsan kõndi taadile meeldib metsas kõndida. Vt taat´, Vrd papi, ät´t
2. piltl isahani ▪ me vana taad´u akkap tallame, lohu veeren olli emäl sel´län meie vana isahani hakkab paarituma, lohu ääres oli emaslinnul seljas

taat´ <taadi, .taati ~ taade, .taate> taat, vanaisa; hellitl isa ▪ vanast latse õigassiv esä taadis vanasti lapsed kutsusid isa taadiks; pirlesel aal kutsut´s taadis iki vanaesä võ vana miist praegusel ajal kutsutakse taadiks ikka vanaisa või vana meest. Vrd papa, papi, taad´u, vana|esä, ät´t || äiä|taat´ äiapapa ▪ miu äiataat´ om rikas minu äiapapa on rikas. Vt äi

tallak2 <tallakse, tallakest> hellitl tallakene ▪ latse tallakse lätsive põrmandu pääl külmäs lapse tallakesed läksid põranda peal külmaks. Vt tall2

tibi1 <tibi, tibi>
1. hellitl kanake ▪ tibi läit´s munele kanake läks munele. Vt kana, Vrd tiiber|jalg, tiipa|jalg
2. tibu ▪ kanal olli ulka tibisit perän kanal oli palju tibusid järel; oh sa mu tibike, oh sa mu kanake, oh sa mu kallis tui pojake piltl oh sa mu tibike, oh sa mu kanake, oh sa mu kallis tuvipojake. Vrd kana|poig, tibu, tikane

tiid´su <tiid´su, tiid´sut> Krk Hel hellitl kiisu ▪ tiid´su-tiid´su, til´luk tiid´suke kiisu-kiisu, tilluke kiisuke. Vt kiidsu, tiis´u

tiis´u <tiis´u, tiis´ut> , tiis´s <tiis´u, .tiis´su>
1. hellitl kiisu, kass ▪ mede tiis´s om ärä kadunu meie kiisu on ära kadunud; tiis´ut ei lövvä kustigilt kiisut ei leia kusagilt; ärä tetä tiis´ul äbä! lstk ära tee kassile haiget!. Vrd kiidsu, tiid´su
2. kassi meelitushüüd ▪ tiis´s-tiis´s, tiis´u-tiis´u kutsuts kassi tiis-tiis, kiisu-kiisu kutsutakse kassi

tikane <tikase, tikast> Krk hellitl kanapoeg, tibu ▪ tillukse tikase ja kik´k om lauda man, lait´s näge sis neid väiksed kanapojad ja kõik [linnud] on lauda juures, laps näeb siis neid. Vrd kana|poig, sipak, tibi1, tibu

til´l2 <til´la, .til´la> , til´la <til´la, .til´lat>
1. hellitl lambatall ▪ tal til´l sündüsi karjan tal sündis lambatall karjas; täo om ollu pal´lu til´lasit tänavu on olnud palju tallesid. Vrd tilli1, til´lu2
2. lammaste kutsumise hüüd ▪ tallekest kutsuts: til´la-til´la, mõni kuts til´l-til´l, vana lammast kutsuts ka tilli-tilli tallekest kutsutakse: tilla-tilla, mõni kutsub till-till, vana lammast kutsutakse ka tilli-tilli

till4 <tilli, .tilli> Trv hellitl pisike laps ▪ miul om üit´s tilluke till mul on üks tilluke laps

tillu-lillu Krk hellitl tilluke ▪ küll olliv nii latse tillu-lillu küll olid need lapsed tillukesed. Vrd til´lu1, til´luk

tod´uk <tod´ukse, tod´ukest> Krk hellitl totu; tita ▪ til´luk tod´uk, tule siiä! tilluke totuke, tule siia! (öeldi väikesele lapsele); anna tod´uksel tissi! anna titale tissi!. Vrd nääguk, tita

toosu <toosu, toosut> Krk hellitl tont, koll, vanapagan ▪ vana toosu vaat´s järgi vana koll vaatas järele. Vt ton´t, Vrd kol´l, mumm2, veri|ammas

tot´s2 <totsi, .totsi> Krk hellitl tütarlaps, tots ▪ küll olli sii vahva tot´s küll oli see tore tots. Vrd tip´s2

tät´ä <tät´ä, tät´ät> hellitl lstk tädi ▪ tät´ä, tuu miul kah saia! tädi, too mulle ka saia!; tät´ädel olliv valge rõõva sel´län tädidel olid valged riided seljas. Vt tädi

tüdü <tüdü, tüdü> Krk hellitl tüdruk, tütreke ▪ tule siiä, tüdü, onu and saia! tule siia, tüdruk, onu annab saia!; ka tüdükest kodun ei oole? kas tütrekest kodus ei ole?. Vrd tüdruk, .tütrek

ubinake ~ ubinak <ubinakse, ubinakest>
1. õunake ▪ sii om tillike ubinake, aga esi om õge magus see on väike õunake, aga ise on õige magus. Vt ubin
2. hellitl väike laps, kullake ▪ tule siiä, sa miu ubinake! tule siia, sa minu kullake!

vitsi <vitsi, vitsit>
1. hellitl vissi, vasikas ▪ meil olli laudan mitu tillikest vitsit meil oli laudas mitu väikest vissit; ku ma lauta lätsi, sis vitsise akassive rüük´me, tahive süvvä Krk kui ma lauta läksin, siis vissid hakkasid röökima, tahtsid süüa. Vt vasik, vas´k2, Vrd vitsik3
2. veiste kutsumishüüd ▪ vitsi vitsi vas´sake! vissi-vissi, vasikake!; vitsi päidsik, tule juuma! vissi, päitsik, tule jooma!

värvuke ~ värvuk <värvukse, värvukest> varblane, värvuke (Passer) ▪ sa olet miu väike värvuk hellitl sa oled minu väike värvuke. Vt .varblane, .varbline

ür´r <ürri, .ürri> Hls Krk
1. jonn, kius ▪ ür´r om jumalest luud, ei saa ju rahuligult olla jonn on jumalast loodud, ei saa ju rahulikult olla. Vrd in´n, irin, ir´r, jon´n1, ün´n
2. urin, urr ▪ koer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna. Vrd nurin, urin, ürin
3. hellitl piltl seake, põrsas ▪ sii väike ür´r süü äste see väike seake sööb hästi. Vt siga