[MUL] Mulgi sõnaraamat

Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 53 artiklit

ilves <ilvesse, ilvest> ilves ▪ ilvessege tett puul nädält jahti, enne ku kätte saadi ilvesele peetud pool nädalat jahti, enne kui kätte saadi || uba|ilves ubailves, väike tähniline ilves; susi|ilves huntilves, suur ilves

kohelik <koheligu, kohelikku> Trv kuhi, hunnik; (vilja)kuhilas ▪ ta om ku va kohelik ta on nagu kuhilas (kogukast inimesest). Vt kuhelik

kuhelik <kuheligu ~ kuheliku, kuhelikku> Trv kuhi, kuhil, hunnik; viljakuhilas ▪ kardule seisive kuuri all kuheligun ja uutsive korjamist kartulid seisid kuuris hunnikus ja ootasid sorteerimist; rüä kuheliguse kokku pant rukkid [on] kuhilasse kokku pandud. Vrd kohelik, kubin1, kuhi

kuhi <kuhja, .kuhja> kuhi, hunnik, kuhilas ▪ nii einä, mes sissi es mahu, panti väl´lä kuhja need heinad, mis sisse ei mahtunud, pandi välja kuhja; kuhja süä piap kuivas jäämä kuhja keskosa peab kuivaks jääma. Vrd kohelik, kubin1, kuhelik, lasu, unik

kuhjan
1. kuhjas, hunnikus ▪ rõõva ollive puha üit´s tõise otsan kuhjan riided olid kõik üksteise peal kuhjas; ta olli kuhjan ülen, sii jää see oli kuhjas üleval, see jää
2. hulgaliselt, kubinal ▪ pannime tüdruklatse meesterahva amme sissi, ku kasvi, olli ka esätsi kuhjan ümmer panime tüdruklapse meesterahva särgi sisse, [et] kui kasvas, oleks olnud ka mehi hulgaliselt ümber; luum om kuhjan täüs ploomipuu on kubinal täis (ploome). Vrd kubin2, ulga

kun´n <kunni, .kunni> Hls Krk Hel muhk, kühm; väike hunnik, heinasaad ▪ kunni pannas einä, kun´n tetäs ümärik heina pannakse saadu, saad tehakse ümarik; ta tegis´ pal´lu kun´ne ta tegi palju väikseid heinasaadusid. Vrd kom´m2, kök´s1, kühm. Vrd kun´a2, kuni1

kupits1 <kupitse, kupitset> , kupitse <kupitse, kupitset>
1. piirimärk, mulla- või kivihunnik posti või piirikiviga ▪ üleaidse saive täpi pääld kupitse man kokku naabrid said täpipealt kupitsa juures kokku; kivedest tetti ümärik kõrge kupits kividest tehti ümarik kõrge piiritähis
2. väike hunnik, kuhi ▪ üit´s tilluk kupits sai üles tett üks väike kuhi sai valmis tehtud. Vrd kupik2

kök´s1 <köksi, .köksi> väike hunnik, saad, koorem ▪ üit´s einä kök´s taht viil nurmest ärä tuvva üks heinahunnik on vaja veel põllult ära tuua. Vrd kupik2, kämm1, moksik, mütsäk1

laadak <laadagu ~ laadaku, laadakut> hunnik, latakas, lahmakas ▪ siin om lehmäsita laadak mahan siin on lehmasita latakas maas; sõnnik om laadakus jäänü sõnnik on panka jäänud; kiri lääp laadakuse, ei näe enämb lugede, miul om rel´le vaja Trv kiri läheb kokku, [ma] ei näe enam lugeda, mul on prille vaja. Vrd laadsak, laamak, landsak

.laager <.laagre, .laagert ~ .laagerd>
1. laager; ladu ▪ ma lää mustliste laagert vaatame ma lähen mustlaste laagrit vaatama; temä pidäs´ õlle laagert tema pidas õlleladu. Vrd ladu2, Vt liir´2
2. piltl kogum, salk; hunnik ▪ rüä kanneti ütte laagres kokku rukis kanti ühte hunnikusse kokku; me istim laagren mahan me istusime laagrina maas (üheskoos). Vrd laru
3. (seadme) laager ▪ lina masin juusk laagre pääl linamasin jookseb laagri peal
4. õllesort ▪ laager om lahjemp Hls laager on lahjem (õlu)

lade <lademe ~ ladema, lademet> kiht, lade, virn, hunnik; lina- või viljavihk ▪ puu lastas lademase maha Trv puud lastakse virnadesse maha; rüä olli maha lõigat lademes, ilma sidumede alle Krk rukkid olid maha lõigatud lademesse, ilma sidumata alles. Vrd kih´t2, ladermu1, virn1

ladermu1 <ladermu, ladermut> Pst Hls Krk lade, hunnik; suur hulk ▪ sääl om mitmen ladermun einu mahan, kunas ma nii kokku pane seal on mitmes lademes heinu maas, millal ma need kokku panen [kuhja]; ma sai üte ladermu palukit ma sain ühe [suure] hunniku pohli; sääl olli suur ladermu siini, kait´s korvi ai täüs seal oli suur hulk seeni, kaks korvi ajasin täis (korjates). Vrd kih´t2, lade

ladu2 <ladu, ladu> lasu, hunnik; ladu ▪ ku mia vaate raamadu pääle, mia ei näe muud ku papre ladu kui ma vaatan raamatu peale, ma ei näe muud kui paberihunnikut; mõisan olli viina ladu mõisas oli viinaladu. Vrd .laager, laru, unik

lamak <lamaka, lamakat> Trv, lamakas <lamaka, lamakat> Trv suur lai tükk või hunnik ▪ lume pääle laotedi lamak rõõvast lume peale laotati suur tükk riiet; adra ette jäi suur puu lamakas adra ette jäi suur puutükk. Vrd kahmak2, laamak, .lahkam, lahmak1, lõmak

laru <laru, laru> Krk, lar´u <lar´u, lar´u> Hls
1. hunnik, lasu; hulk ▪ kümme või rohkep akki panti ütte ritta või ütte larru Krk kümme või rohkem hakki pandi ühte ritta või ühte lasusse; ku õige laialt kivi kokku aet, ütelts kivi laru kui õige hulga kive [oli] kokku aetud, öeldi kivilasu
2. vankri laiendusraam Hls. Vrd laam´2, laamits, laavik, lah´m1, lavits

lasu <lasu, lasu>
1. hunnik, suur kogus ▪ kus maailma lasu ubinit olli mahan kus ilmatu hunnik õunu oli maas. Vrd laadak, lade, ladu2, laru, losenik
2. lame hunnik, lasu ▪ siiä om lasu maha jäet siia on hunnik maha jäetud. Vrd larak, läsu, läämäk
3. piltl kogukas ese või olend ▪ laiali aanu jala, istus sääl pengi pääl ku lasu kunagi, müüdä ei saa laiali ajanud jalad, istus seal pingi peal kui lasu kunagi, mööda ei saa. Vrd jurak, jõrak, kõm´m2, löhmäk, müräk1

latak <latagu ~ lataku, latakut>
1. latakas, lapiti asetatud asi ▪ lihatüki pannas tünni latakus sissi lihatükid pannakse tünni lapiti sisse; kui ei taha kangast latakus panna, sis mähits rulli kui kangast ei taheta lapiti panna, siis keeratakse rulli. Vrd laadak, laamak, lätsäk, lätäk, pätäk2
2. patakas, lame hunnik ▪ vaade sääl latakun peave nii papre kah oleme! vaata, seal patakas peavad need paberid ka olema. Vrd patak, pätsäk, pätäk2, sumak
3. paks, kogukas (olend või asi) ▪ seante koera latak ei jõvvagi juuske Krk selline koeramürakas ei jõuagi joosta. Vrd kolak2, kolas´k, müräk1
4. lärakas ▪ üits latak mahan, ka ta mua latak om või porilatak Hls üks lärakas maas, kas ta on mudalärakas või porilärakas. Vrd laadsak, lardsak, läräk
5. hellitl väike laps või loom, pätakas ▪ tal om lamba tillikse ku lataku tal on lambad tillukesed nagu pätakad. Vt pätäk2

losenik <losenigu ~ loseniku, losenikku> , lossenik <lossenigu ~ losseniku, lossenikku> Krk van suur hulk, hunnik ▪ ma sai täempe kätte ää losseniku ma sain täna hea hulga kätte (raha); üit´s losenik paan, tõine ahjun üks hulk pajas, teine ahjus (toitu). Vrd losentik, losikond

losentik <losentigu ~ losentiku, losentikku> Krk suur hulk, hunnik ▪ igäven losentik sõnnikut väl´lä veet, kunas ma ta är jõvva laote igavene hunnik sõnnikut välja veetud, kunas ma ta ära jõuan laotada. Vrd losenik, losikond

läsu <läsu, läsu> Hls Krk
1. madal hunnik, lasu ▪ küüni põrmandu pääl olli läsu einu küüni põrandal oli lasu heinu. Vt lasu
2. lagunenud ese, logu; lobudik ▪ miul om vana läsu jalan, peris katik tõise mul on vanad jalanõud jalas, päris katki teised; mõtsa veeren olli kah üit´s läsu metsa ääres oli ka üks lagunenud hoone. Vrd logu, logus´k, lohmits, los´s1, los´u

mütsäk1 <mütsägu ~ mütsäku, mütsäkut>
1. mütsakas, nutsakas; väike hunnik ▪ taga lauda olli mütsäk einu mahan lauda taga oli nutsakas heinu maas. Vrd kupik1, kämm1, kök´s1, moksik, mutsak
2. suur matsakas olend või ese, mürakas; käntsakas ▪ ta om suur inimen ku mütsäk ta on suur inimene nagu mürakas; lavva pääl olli suur mütsäk liha laual oli suur käntsakas liha. Vrd .kantskam, kändsäk, .kändäm, mõrakas, müräk1

naber <nabra, .napra> naber, suur viljahakk (mitmest rukkihakist kokku tehtud kuhjataoline rukkivihu hunnik) ▪ vili om pant napra vili on pandud hakki; ku rügä akin ärä kuivi, sis tetti napra kui rukis hakis ära kuivas, siis pandi hunnikusse. Vrd puu|naber

patak <patagu ~ pataku, patakut>
1. suur tükk, kamakas ▪ sahvren olli suur patak võid sahvris oli suur kamakas võid; kausi sehen olli patak lamba lihä kausi sees oli kamakas lamba liha. Vrd kamak, kambak, kombak2, pandak, pank1
2. patakas, hunnik ▪ tal es mahu raha patak karmanis tal ei mahtunud rahapatakas taskusse. Vrd latak, paak´1, patsak1, pätsäk, pätäk2

patsak1 <patsagu ~ patsaku, patsakut> Krk patakas, hunnik ▪ ma löüsi kapist üte patsagu raha ma leidsin kapist ühe pataka raha. Vrd latak, pandsak, patak, pätsäk, pätäk2

soe|kaal <soe|kaala, soe|.kaala> Hel hundikael, vankri osa

so`hoi, t´so`hoi Krk hundi hurjutamise hüüd ▪ võta unti sohoi, sohoi, võhõh, võhõh, võta unti! võta hunti, sohoi, sohoi, võhõh, võhõh, võta hunti!; t´sohoi susi, t´sohoi, sedäsi ujudide unti karja mant tsohoi, susi, tsohoi, sedasi hurjutati hunti karja juurest. Vrd too`huju, võ`hõh, võ`hõi

sumak <sumagu ~ sumaku, sumakut> patakas, hunnik ▪ ta olli oma raha sumagu maha uneten ta oli oma rahapataka maha unustanud; ta olli saanu sumagu raha ta oli saanud pataka raha; tal olli ää sumak raami tal oli hea hunnik kraami. Vrd latak, pätäk2, summ1

summ1 <summa, .summa> Hls Krk
1. (sugu)selts ▪ ku rikkapest summast om, sis ütlep: mia suurest suust ja talu jaost kui rikkamast suguvõsast on, siis ütleb: „mina olen suurest soost ja talu jaost“; sii om üi´ts seante varga summ, nii om puha varga see on üks varaste suguselts, need on kõik vargad. Vrd sugukond, sugu|sel´ts, sugu|võsa, vah`miil´, vammil´
2. suur hulk, hunnik ▪ tal es ole kedägi suurt summa raha tal ei olnud mingit suurt hunnikut raha. Vt sumak

susi <soe, sutt ~ susi, susit> hunt ▪ soe ollive mõtsan kitsi maha murden hundid olid metsas kitse maha murdnud; temä jäi ilma ku susi sialihast ja peni pehme leväst (knk) tema jäi ilma kui hunt sealihast ja koer pehmest leivast. Vt un´t, Vrd mõtsa|al´l, mõtsa|koer, mõtsa|peni, riim|sil´m, võsa|villem

sülüs <sülüsse, sülüst ~ sülüse, sülüst> lõngakiht, kerale hunnikusse keritud lõng ▪ paklist lõnga ei või keride sülüses takust lõnga ei tohi hunnikusse kerida. Vt söörüs

too`huju Hel van tohohoo, hundi peletushüüd ▪ toohuju, toohuju – sedäviisi röögiti, ku un´t karja tulli toohuju-toohuju – niimoodi röögiti, kui hunt karja tuli. Vrd so`hoi, võ`hõh, võ`hõi

töl´l2 <tölli, .tölli> (hundinuia) tõlvik ▪ tal olli töl´lest padi pää all tal oli hundinuia tõlvikutest padi pea all. Vt tit´t2

undi|aid <undi|aia, undi|.aida> Krk hundiaed, kahest ringikujulisest aiast koosnev elussöödaga hundipüünis ▪ undiaid olli verevide ribadege ärä märgit hundiaed oli punaste ribadega ära märgitud

undi|pas´s <undi|passi, undi|.passi> Trv hundipass, töölt vallandamine ▪ naesel olli varempest kerge undipassi saia naisel oli varem kerge hundipassi saada

undi|ratas <undi|ratta, undi|ratast> hundiratas, keha ring üle pea ▪ latse viskave iki undiratast lapsed viskavad ikka hundiratast

unditeme <undite, undide> Krk kohestusmasinaga („hundiga“) villu kohestama ▪ ma akka villu unditeme, lase undist villa läbi ma hakkan villu kohestama, lasen villad „hundist“ läbi

unik <unigu ~ uniku, unikut> hunnik, kuhil ▪ lehe olliv unikus raabit lehed olid hunnikusse riisutud; ta om nõnda paks ku liha unik (knk) ta on nii paks kui lihahunnik. Vrd kuhi, ladu2

un´t <undi, .unti>
1. hunt (Canis lupus) ▪ kõtt nõnda tühi, et süüss või undi jala päält ärä (knk) kõht nii tühi, et sööks või hundi jala pealt ära; egä üte undi sel´läst katte nahka ei saa (knk) ega ühe hundi seljast kahte nahka ei saa; un´t söögu su obese liha! (knk) hunt söögu su hobuse liha! (öeldi, kui hobuvankriga sõitja jalakäijat peale ei võtnud); näe, ku unti-aadut lääve! (knk) näe, kuidas hunt ja Aadu lähevad! (lahutamatutest sõpradest). Vt susi, Vrd mõtsa|al´l, mõtsa|koer, riim|sil´m, võsa|villem || al´l un´t hall hunt; piltl külmaaur ▪ ärä aja ust valla, al´l un´t tulep sissi! ära tee ust lahti, külmaaur tuleb sisse!; isu|un´t ahne loom ▪ sii om va isu-un´t see on va ahne loom
2. piltl purustus- või kohestusmasin ▪ sii o un´t kellest kigepäält villa läbi aias see on hunt, millest villad kõigepealt läbi aetakse

virn1 <virna, .virna> virn, riit, hunnik ▪ tare usse ehen om suur virn puid maja ukse ees on suur puuhunnik; suurenti viiri olli mitu virna pal´ke väl´lä veet Krk maantee äärde oli mitu virna palke välja veetud. Vrd kih´t2, lade, paak´1, .paakam

võ`hõh interj hundi hurjutamise hüüd ▪ võhõh, võhõh, võta unti! (knk) võhõh, võhõh, võta hunti!. Vrd so`hoi, too`huju, võ`hõi

võ`hõi interj Krk hundi hurjutamise hüüd ▪ ku ma lait´s olli, ujudedi unti, ku ta karja manu tulli: võhõi, susi, võhõi, susi! kui ma laps olin, hurjutati hunti, kui ta karja juurde tuli: võhõi, hunt, võhõi, hunt!. Vrd so`hoi, too`huju, võ`hõh

veebiliides @ veebihaldur