[MUL] Mulgi sõnaraamat

ime <ime, imet ~ .imme, imet>
1. ime, uskumatu nähtus, iseäralik asi ▪ sii om peris immese panna kudas temä eläp see on päris uskumatu, kuidas tema elab
2. trikk, temp ▪ ta om mõni seidse imet äräde tennu ta on seitse trikki ära teinud. Vrd temp1, vigur´, vilbus

jumal|ime, jumal|imme, jumal|nime jumalime (vastus tervitusele) ▪ tere, tere jumalime tere, tere, jumalime; tere jumalnime, sa ka meid vaateme tullu tere jumalime, sa ka meid vaatama tulnud