[MUL] Mulgi sõnaraamat

.astme <.astu, astu>
1. astuma ▪ ta es mõista istu egä astu ta ei osanud istuda ega astuda; ma astu aga astmise aset ei oole ma astun, aga astumise kohta ei ole. Vrd .at´sme
2. käima, kõndima ▪ ker´ge jalage, temä astup tulist kerge jalaga, tema astub kiiresti. Vrd .kõn´dme, .käime

.istme ~ .istma <.istu, istu>
1. istuma ▪ istu vankres! istu vankrisse!; taat´ istun läve pääl taat [olevat] istunud läve peal; istup nagu va kütüs Trv (knk) istub nagu kütis (laiutades). Vrd itsime
2. ühes kohas või olukorras kaua olema; van tallu majutatud olema ▪ ku es ole sõda, ku na soldati isteve taluden kui ei olnud sõda, kui need sõdurid olid taludesse majutatud; ta olli istje velle talun ta teenis kaua venna talus || .kinni .istme vangis olema ▪ mia pidi kait´s aastet kinni istme ma pidin kaks aastat vangis olema

.it´sme <.itsi, itsi> lastek istuma ▪ it´si til´lu pengikse pääle istu tillukese pingikese peale. Vrd .istme

kerä <kerä, kerät ~ kerä, kerä, illat .kerrä> kera ▪ kos nüit o punatse lõngä kerä? kus nüüd punase lõnga kera on?; kass om kerrä kiskun ja uisk oo ka kerän kass on [end] kerra tõmmanud ja uss on ka keras; tal kerä persen, ei kurda üleven (knk) tal on kera tagumikus, ei püsi üleval (imikust, kes ei istu). Vrd kadsa, kedsä, keräk, kun´a2, kädsä

kippame <kipate, kippa>
1. nihutama, nihkuma ▪ kippa edesi, ma istu siu kõrva nihuta ennast edasi, ma istun sinu kõrvale; os na kipanu, os egäl lahemp ollu kui nad oleksid end nihutanud, oleks kõigil rohkem ruumi olnud. Vrd keniteme, nihateme, .nihkume, nihuteme
2. kiirustama, tõttama; jooksma, liduma ▪ kippame talle järgi tõttame talle järele. Vrd kakkame3, kerime, ladime1, lüdime1, .sõrgame

kul´ateme1 <kul´ate, kul´ade> , kulateme1 <kulate, kulade>
1. asjatult aega viitma, ringi hulkuma ▪ tüü aal es lasta kedägi kulate töö ajal ei lastud kedagi ringi hulkuda. Vrd koodseldeme, .lirkame, .luhkame, löödserteme
2. lamama, lebama; jõude olema ▪ nüid mea kul´ade, maka ja istu nüüd ma olen jõude, magan ja istun. Vrd lamame, lameme1, pikusteme

kõkat´s <kõkatsi, kõkatsit> Hls Krk kökats; väike vilets ese või olend ▪ kutsu iki üit´s tugevep miis, sii kõkat´s ei jõvva ju midägi tõsta kutsu ikka üks tugevam mees, see vilets ei jõua ju midagi tõsta; ää selle tooli pääle küll istu, sii kõkat´s võip kokku kah vajude ära selle tooli peale küll istu, see kökats võib kokku ka vajuda. Vrd känts, kööt´s, tiuk, töger

.käkru Krk kortsu ▪ ärä sedäsi istu, undruk lää käkru ära niimoodi istu, seelik läheb kortsu. Vrd .kimma, .kipra, .käprä, .kärsä, .körtsi

.mahti mahti, aega ▪ es saa mahti maha kah istu ei saanud aega istudagi

.mulder <.muldre, .muldert> mulder, vundamendi ümber olev muldäär; muldkeha ▪ istu sa muldre pääle, kes sul siia tooli tuup istu sa muldri, kes sulle siia tooli toob

müristeme <müriste, müriste>
1. müristama, kõmistama (äiksest) ▪ Leenu ütel´, et maalitse tuleve ku enne maan istu, ku müristen om Leenu ütles, et sügelised tulevad [siis], kui enne maas istuda, kui on müristanud (esimest korda kevadel). Vrd kärgäteme, .kär´kmä2, ragisteme
2. müra, lärmi tekitama, kolistama ▪ kessi müristep sääl usse kallal Trv kes see kolistab seal ukse kallal. Vrd kolisteme, .kollame

.oidje <.oidje, .oidjet>
1. kokkuhoidlik ▪ oidje inimesel om egät ütte kokkuhoidlikul inimesel on kõike; sii olli seante oidje, et ta es anna ende penki istu ka tõisel see oli nii kokkuhoidlik, et ta ei andnud oma pinki ka teisele istumiseks; oidjel om omast käest võtta (vns) kokkuhoidlikul on omast käest võtta (kõike). Vt .oidlik, Vrd tehekas
2. hoidja ▪ nän´n olli kodun latse oidje vanaema oli kodus lapsehoidja

.paistus2 <.paistuse, .paistust> paiste, paistmine ▪ ahju paistus olli ää lämi ahju paiste oli hea soe; vana ät´t tah´t ahju paistusen istu vanaätt tahtis ahju paistel istuda. Vrd paiste, pas´te

pakk2 <paku, pakku> (puu)pakk ▪ paku pääl om ää istu paku peal on hea istuda

pas´te <.pas´te, pas´tet> Hls paiste, valgustav kiirgus ▪ tule pas´tel olli ää istu tule paistel oli hea istuda. Vt paiste, .paistus2

persendeme <persente, persende> Pst istuma, perset maha panema ▪ persende siia miu kõrva pengi pääle istu siia minu kõrvale pingi peale; mis sa miu koha pääle tükit persendeme miks sa minu kohale tükid istuma

piin2 <piina, .piina> piin, vaev, kannatus ▪ piin olli kik´k sii aig kodun istu piin oli kogu aeg kodus istuda; sedä piina küll, mis siin enne olli! seda vaeva küll, mis siin enne oli!; ta sai ottigi piinast valla ta sai ometigi vaevast lahti (surnu kohta, kes kaua põdes). Vrd kannatus, ris´t, vaev

puu <puu, puud>
1. puu ▪ mea näi – vana Antsul puu kähen ja lahup mesipuul pihta mina nägin – vanal Antsul puu käes ja lööb mesitarule pihta || soa|puu soapuu ▪ suga om soapuu sehen suga on soapuu sees; .tuure|puu toobri kandmise puu ▪ tuurepuul om raud vahepääl toobripuul on raud vahel
2. piltl tool, iste ▪ võta säält puu ja istu võta sealt tool ja istu. Vrd tuul´2

põli1 <põlve ~ põli, .põlve> põlv ▪ latse tahave kangest nänni põli pääl istu lapsed tahavad väga vanaema põlve peal istuda. Vrd põl´v1

püs´t|jalu püstijalu ▪ olli nii väs´unu et püs´tjalu tulli uni pääle olin nii väsinud, et püstijalu tuli uni peale; missa püs´tjalu kurdat, istu pengi pääle! mis sa püstijalu seisad, istu pingi peale!

rebä1 <rebä, rebä> Pst Krk peru, kärsitu (hobusest) ▪ küll olli rebä oben, kole vahva mineme, ei lase pääle istu kah, ku sa ohje liigutet, sis pistap lendu küll oli peru hobune, väga kiire minema, ei lase peale istuda ka, kui sa ohje liigutad, siis pistab jooksma. Vrd ira, peru1, pirts, rõba, rõpsak

res´ka <res´ka, res´kat> Krk väike regi ▪ res´ka om varbest, kül´le om laudest, kaits tükki saave sissi istu reska on varbadest tehtud, küljed on laudadest, kaks inimest saavad sisse istuda. Vrd res´ku

silmä|pilge <silmä|.pilke, silmä|pilget> Hls silmapilk ▪ sa istu nüid üit´s silmäpilge vagusi! sa istu nüüd üks silmapilk vaikselt!. Vrd pilge2, pilguk, pilk, silmä|pilk

.tahten <.tahtene, .tahtenet> Hls Krk Hel tahes ▪ mea istu kos tahten mina istun kuhu tahes; olgu talulait´s või ken tahten, mihel tahav egäüit´s minnä olgu talulaps või kes tahes, mehele tahavad kõik minna; olgu mis tahten asi, ega temä rahul ei ole olgu mis tahes asi, ega tema rahul ei ole. Vrd tahes, taht3 || kelle .tahtene kelle tahes ▪ küsi kelle tahtene käest, küsi mis tahtent asja küsi kellelt tahes, mis tahes asja; ken .tahten kes tahes ▪ tulgu ken tahten vastu tulgu kes tahes vastu; meante .tahten mistahes sugune ▪ mia saa egä inimesege läbi, miuperäst olgu ta inimen meante tahten mia saan iga inimesega läbi, minupärast olgu see inimene mistahes sugune; mike .tahtenege millega tahes ▪ tuu mike tahtenege, võta kaus´s või too millega tahes, võta kauss või [midagi]; mike .tahtenest millest tahes ▪ puu võit panna pääle mike tahtenest puud võid peale panna millest tahes; mis .tahten mis tahes ▪ kirju pullil pandi mis tahten nimi Hel kirjule pullile pandi mistahes nimi

tõld <tõlla, .tõlda ~ .tõlla> tõld ▪ ma sõidi kate obese tõllage ma sõitsin kahe hobuse tõllaga; istu tõlla sissi! istu tõlda!. Vrd tõll

uni <une, und>
1. uni ▪ mea näi unel, et olli suure sügäve järve veeren ma nägin unes, et olin suure sügave järve ääres; nüid sai uni ärä magat nüüd sai uni ära magatud (st välja puhatud); istu maha tooli pääl, mud´u viit me laste une ärä! (knk) istu maha toolile, muidu viid meie laste une ära!; mis om magusep ku mesi? uni (mõistatus) mis on magusam kui mesi? (uni)
2. unenägu ▪ neid unesit saa ütte puhku nätt, ega na kedäg_i tähente Krk neid unenägusid saab ühtepuhku nähtud, ega nad midagi ei tähenda. Vt une|nägu