[MUL] Mulgi sõnaraamat

jää <jää, jääd> jää, külmunud vesi ▪ jõen om ujuje ~ vallaline jää jõel on lahtine jää; olli iluse otspakle, lõng tulli tasane ja iluse ku jää olid ilusad otstakud, lõng tuli sile ja ilus nagu jää. Vrd .jäätüs

jää|kolts <jää|koltsu, jää|.koltsu> jääkord, sulava jää jäänused; kelts ▪ jääkolts om siante sõkut maa pääle jäänu kõrd ku lumi ärä om sulanu Pst jääkelts on selline sõtkutud maa peale jäänud kord, kui lumi on ära sulanud; tii om kõle, lume tii pääl ei ole, pal´last jääkolts Hel tee on paljas, lund tee peal ei ole, ainult jääkord; jääkoltsu ollive obesel jalgu all sulava jää tükid olid hobusel jalgade all. Vrd kelss, kol´lak, kõlss, kõlts2, kõltsak

jää|.purdlane <jää|.purdlase, jää|.purdlast, pl p jää|.purdlasi> Trv hrv linavästrik (Motacilla alba) . Vrd jää|põruteje, lina|lind, lina|äniläne, äni|lind, äniline

jää|põruteje ~ jää|põrutei <jää|põruteje, jää|põrutejet> Trv Pst linavästrik (Motacilla alba) ▪ ku jääpõrutei väl´län om, sis jää lätt kui linavästrik väljas on, siis jää läheb (st hakkab ära sulama). Vrd jää|.purdlane, lina|lind, lina|äniläne, äni|lind, äniline

jää|tilk vt tilk1

.maari|jää <.maari|jää, .maari|jääd> Krk maarjas, maarjajää, vees hästi lahustuv kootava toimega aine ▪ maarijääd mehe tarviteve abeme aamise man maarjajääd kasutavad mehed habemeajamisel. Vrd .maarja|jää

.maarja|jää <.maarja|jää, .maarja|jääd> maarjas, maarjajää, vees hästi lahustuv kootava toimega aine ▪ vanast värmiti iki maarjajääge, mud´u vär´m pääle es jää ku maarjajääd es pane vanasti värviti [lõngu] ikka maarjajääga, muidu värv peale ei jäänud, kui maarjajääd ei pannud. Vrd maari|jää

raud|jää <raud|jää, raud|jääd> Hls Krk kiilasjää ▪ raudjää võtap rüä ärä, pal´las maa jääp järgi kiilasjää rikub rukki ära, ainult paljas maa jääb järele