[MUL] Mulgi sõnaraamat

julk <julga, .julka>
1. midagi lühikest, piklikku; puupulk, kepp ▪ karjapoistel olli julga lüümise män´g karjapoistel oli kepilöömise mäng; tule näitset kustigilt ei saa, ütte kuiva puu julka ei ole kunnigil tulealustust kuskilt ei saa, ühtki kuiva puupulka pole kuskil. Vt pulk
2. väljaheide, julk, junn ▪ mõtse veeren ollive külmänü julga lume sehen metsa ääres olid külmunud junnid lume sees. Vrd jun´n, nun´n1