[MUL] Mulgi sõnaraamat

imusteme <imuste, imuste>
1. himustama, (väga) tahtma või soovima ▪ sis võide peräst juvva nõndapal´lu ku süä imustep siis võite pärast juua nii palju, kui süda himustab. Vrd .ihkame, .iil´me1, rõõgatseme
2. ihaldama; iharust tundma ▪ temä imustep sedä tüdrikut tema ihaldab seda tüdrukut. Vrd ihalteme, imaleme, imutseme

iname <inade, ina> Krk, in´äme <in´äde, in´ä> Trv inisema ▪ vas´ka inave, oodave juvva vasikad inisevad, ootavad juua; lehm in´äp, otsip pulli lehm iniseb, otsib pulli (st indleb). Vrd iniseme, .in´me, üniseme

johka <johka, johkat> Hel lõss, kooritud piim, rasvata piim ▪ johkat anti einälistel juvva lõssi anti heinalistele juua; apus aet johka olli pet´t, sii olli suve ää juuk´ hapuks aetud lõss oli pett, see oli suvel hea jook. Vrd lõs´s, lös´s2, soli, vur´ts

.juuma ~ .juume <juvva, juu> jooma; joomisega tähistama ▪ süvvä ja juvva olli egät ütte, aga raha kopkut es saa kergest süüa ja juua oli kõike, aga rahakopikat ei saanud kergesti; naese käesive küindlepäeväl kõrtsin puna jooman naised käisid küünlapäeval kõrtsis puna joomas (st jõid punast veini); olli rüä põld vai lina põld lõpetet, sis juudi lõpetus oli rukkipõld või linapõld koristatud, siis joodi lõpetuseks. Vrd apame, napsiteme

kaiv <kaevu, .kaivu> Hel kaev ▪ sis enämb ei mindä kaivu tegeme ku juvva tahetes (vns) siis enam ei minda kaevu tegema, kui juua tahetakse. Vrd kajo

kajo <kajo, kajo> , kaju <kaju, kajut ~ .kaivu> kaev ▪ läit´s kajo manu vett tuuma läks kaevu juurde vett tooma; ärä enne vana kajju sittu, ku sa uvvest kajost juvva ei oole saanu (vns) ära enne vanasse kaevu situ, kui sa uuest kaevust juua ei ole saanud. Vt kaiv || sal´v|kajo puuraketega kaev ▪ miu ussaian olli sal´vkajo minu õues oli puuraketega kaev

kopsu|ein <kopsu|einä, kopsu|.einä> Krk nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) ▪ kopsueinä tiid juvvas köhä peräst nõmm-liivateed juuakse köha korral. Vrd puna|ein

.kumbki <kummagi, kummagid> kumbki ▪ ma es saa süvvä ega juvva, kummagid es saa suhu võtta ma ei saanud süüa ega juua, kumbagi ei saanud suhu võtta. Vrd kumaki

kõru1 <kõrva, .kõrva>
1. kõrv, kuulmiselund ▪ miul kõru valutep mul kõrv valutab; kige vanep om töbi kõrvege lammas kõige vanem on nudikõrvadega lammas
2. eseme kõrva meenutav osa ▪ kõrvage tassist om ää juvva kõrvaga tassist on hea juua || .pastle kõrva pastla nahast aasad, millest pael läbi käib
3. südameklapp ▪ ku inimen vihane om, sõs ütelts süäme kõrva olevet püstü Krk kui inimene on vihane, siis öeldakse, [et] südameklapid olevat püsti

kül´mäl´d, kül´mält
1. külmalt; keetmata ▪ piima tule kül´mält juvva piima tuleb külmalt juua; kama putru tetäs kül´mäl´d apu piimä sissi kamaputru tehakse ilma keetmata, hapupiima sisse
2. piltl tundetult, hoolimatult ▪ peris kül´mält küll es lää päris tundetult [ma] küll ei läinud (mehele)

laku|vasik <laku|vasigu ~ laku|vasiku, laku|vasikut> Hls lakkekrants ▪ juvva täüs ku lakuvasik juua täis kui lakkekrants. Vrd lakat´s, lake|ran´ts, laku|ran´ts, laker´t

lossin lössis, mõlkis ▪ ta an´d mulle lossin toobige õlut juvva ta andis mulle lössis toobiga õlut juua. Vrd lopan, lössün

lutik <lutigu ~ lutiku, lutikut>
1. lutikas ▪ sän´g olli lutikit täis voodi oli lutikaid täis
2. maksakaan ▪ vanast anti lammastel inimese kust juvva, sis kaduvet lutigu ärä vanasti anti lammastele inimese kust juua, siis kaduvat maksakaanid ära

lõs´s <lõssi, .lõssi> Trv Hel kooritud piim, lõss ▪ lõssi es taha kennigi juvva, iki piimä lõssi ei tahtnud keegi juua, ikka piima. Vrd lös´s2, vur´ts1

lõõr´ <lõõri, .lõõri>
1. lõõr, ahjutoru ▪ liidi aive suitsu sisse, vist lõõri ollive nõgiten pliidid ajasid suitsu sisse, vist lõõrid olid nõgiseks saanud. Vrd sõõr´
2. hingetoru, kõri ▪ ku kalakont lõõri kinne jääss, kästäs toorest munavalget juvva kui kalaluu kõrri kinni jääb, kästakse toorest munavalget juua. Vt kõri

mageline <magelise, magelist> , makeline <makelise, makelist>
1. magedavõitu, vähesoolane ▪ makelin om vähä, tuu raasik suula magedavõitu on vähe, too natuke soola. Vrd magelik
2. vähe, nõrgalt hapu ▪ ku mageline leib, sõs lää alliteme kui liiga vähe hapu [on] leib, siis läheb hallitama; säänte ää makeline, pehme juvva, es ole nii apu, sii om näl´lä taar selline hea nõrgalt hapu, pehme juua, ei olnud nii hapu, see on nälja taar

magurik <magurigu ~ maguriku, magurikut> Hls Krk maokas, keskelt laiem ▪ sii om ilus magurik kuhi, alt peenik ja päält peenik, einä kuhja om puha maguriku see on ilus maokas kuhi, alt peenike ja ülalt peenike. heinakuhjad on kõik maokad; sii mullik om magurikus är lännu, pal´lu juvva saanu see mullikas on maokaks läinud, palju juua saanud; mea_i mõsta magurikut korvi tetä mina ei oska keskelt laiemat korvi teha

.mõise <.mõise, .mõiset> , .mõisa <.mõisa, .mõisat> mõis ▪ esä läit´s mõise isa läks mõisasse; mõisen olli egäst talust teomiis mõisas oli igast talust teomees; ku tüdär saa mõisa kajost vett juvva, sis ta oma esä enämb ei tunne (knk) kui tütar saab mõisa kaevust vett juua, siis ta oma isa enam ei tunne; kos mägi sääl mõisa, kos kinu sääl kõrts, talu om suu ja mõtsa veeren kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud on soo ja metsa ääres

mõratus <mõratuse, mõratust> Hel müre piim ▪ mõratust ei taha kennigi juvva müredat piima ei taha keegi juua. Vt mõlk, .mõlkjas

.pakme1 ~ .pakma1 <pakku, paku>
1. pakkuma, ettepanekut tegema ▪ paku tal viil kõrd, ku ta ei võta, sõs mine äräde, vii lõnga kodu! paku talle veel kord, kui ta ei võta, siis mine ära, vii lõngad koju!; ta pak´s ennäst tühü, mea paksi kah, miut es võete ta pakkus ennast tööle, mina pakkusin ka, mind ei võetud; ta olli üit´s kümme tuhant ärä pakkun ta oli üks kümme tuhat ära pakkunud (hinnaks)
2. ulatama, serveerima, süüa, juua jms pakkuma ▪ paku obesel juvva! paku hobusele juua!. Vrd ulateme1, .ängäme2

purune <purutse, purust>
1. tükikestest koosnev, sõre ▪ temä ei kasta äste, levä üttepuhku purutse tema ei sõtku [tainast] hästi, leivad ühtepuhku sõredad. Vrd räbune, sõre
2. purune, sodi täis ▪ sii vesi olli purune, sedä es saa juvva see vesi oli purune, seda ei saanud juua

põie|ein <põie|einä, põie|.einä> Trv, põi|ein <põi|einä, põi|.einä> , põis|ein <põis|einä, põis|.einä> Krk põisrohi (Silene venosa) ▪ ku kusemine om valus, sis andas põiseinä tiid juvva kui kusemine on valus, siis antakse põisrohu teed juua; põiseinä keedets ummussen ja andas vett juvva, ku põis om aige põisheina keedetakse ummuksis ja antakse [seda] vett juua, kui põis on haige

pää|täüs <pää|tävve, pää|täüt> peatäis ▪ ma ole mitu päätäüt joba ikken ma olen mitu peatäit juba nutnud; ma sai temä käest üte päätävve juvva ma sain tema käest ühe peatäie juua

rohu|tii <rohu|tii, rohu|tiid> ravitee, rohutee ▪ külmetuse pääle om ää rohutiid juvva külmetuse vastu on hea raviteed juua

ruhim <ruhime, ruhimet ~ ruhimu, ruhimut> , ruim <ruimu, .ruimu> kamal, peotäis ▪ ruhimege võeti raavist vett juvva kraavist võeti kamaluga vett juua; egä ruhimege ei pane kennigi kellekil pähä ei usku egä armastust (knk) ega peoga ei pane keegi kellegile pähe ei usku ega armastust; ruhimen ma pessi rokka, kamalen ma kantsi kaaru Trv (rahvalaulust) peoga ma pesin rokka, kamaluga kandsin kaeru. Vrd aarak, kamal, .kähkäm, peo|täüs

ruuvva <ruuvva, ruuvvat> Krk proua ▪ pulman olli ärräsit ja ruuvvasit pulmas oli härrasid ja prouasid; mõtsa errä ruuvva tõi kigil õlut juvva metsahärra proua tõi kõigile õlut juua. Vrd provva, rovva

solgine <solgitse, solgist> Hls Krk solgine, must ▪ sii vesi om solgine, juvva ei sünni see vesi on must, juua ei kõlba. Vrd soltsine

.suhkur <.suhkru, .suhkrut ~ .suhkru, .suhkurt ~ .suhkurd> suhkur ▪ suhkurt ka viil pannime ja sõs olli ää juvva suhkrut panime ka veel ja siis oli hea juua; talves keedeti ilma suhkrude sahvti talveks keedeti ilma suhkruta moosi || pää|.suhkur peasuhkur, suhkur suhkrupeade kujul ▪ vanast olli pääsuhkur vanasti oli peasuhkur; tuhk|.suhkur tuhksuhkur ▪ tuhksuhkur om peenik pehme suhkur tuhksuhkur on peenike pehme suhkur; tüki|.suhkur tükksuhkur ▪ tükisuhkruge om ää tiivett juvva tükksuhkruga on hea teed juua

tiba <tiba, tiba> tila, toru (nõu küljes) ▪ sii olli tibage kann see oli tilaga kann; nüssikul olli tiba kül´len lüpsikul oli toru küljes; pidude pääl olliv tibage poti ja ruusi, säält olli ää juvva pidudel olid tilaga potid ja kruusid, sealt oli hea juua. Vrd tibi2, tila

tõest, .tõeste
1. tõepoolest, tõesti ▪ võt´s saba tunnistuses, et ta tõeste tapet om võttis saba tunnistuseks, et see tõesti tapetud on; tõesti olli ää juvva sii taar´ tõepoolest oli seda taari hea juua. Vrd tõe|poolest
2. tõsiselt, tõemeeli ▪ koerustüki peräst vaist ütlet, ega tõest sedä ei ütle Krk naljapärast ehk ütled, ega tõemeeli seda ei ütle

vas´s2 <vassi, .vassi> kali, kvass ▪ kuumage om iki ää vassi juvva kuumaga on ikka hea kalja juua. Vrd kali, kaljatse, taar´

vehvermen´ts <vehvermentsi, vehver.mentsi> piparmünt (Mentha piperita) ▪ naene kiit´s piimä sihen vehvermentsi ja an´ds juvva naine keetis piima sees piparmünti ja andis juua. Vt mün´t2

virk2 <virga, .virka> Trv vedel, vesine ▪ ta tei nõnda lahja virga õlle, et kennigi es taha juvva ta tegi nii lahja vesise õlle, et keegi ei tahtnud juua. Vrd vedel1, vesine, väle2

vur´ts1 <vur´tsu, .vur´tsu>
1. lõss, kooritud piim ▪ vas´kale anti vur´tsu juvva vasikale anti lõssi juua. Vrd johka, lõs´s, lös´s2, soli
2. vurts, gaseeritud vesi, vurstvasser; limonaad ▪ ka sa vur´tsu ka tahat? kas sa limonaadi ka tahad?. Vrd limu`naat´, nimu`naat´

või|liim <või|leeme, või|.liimi> Hel võipiim, petipiim ▪ võiliint om suve lahe juvva võipiima on suvel hea juua. Vt või|piim, Vrd peti|piim, pet´t

või|lil´l <või|lilli, või|.lilli> võilill (Taraxacum officinale) ▪ ku kõtt valla, juvvas võililli tiit kui kõht [on] lahti, juuakse võilille teed

.võtme <võtta, võta>
1. võtma ▪ võta naine näidussene, osta varsune obene (rahvalaulust) võta naine neidude hulgast, osta hobune varsana; võta tonnist leib lap´me pääl! võta tünnist leib labida peale!; no võtakest jah, kor´gakest kokku nii tukmekse! no võta jah, korja kokku need pirrulaastud! || .enge .võtme hinge võtma, tapma ▪ sii tüü tah´t enge võtta see töö tahtis ära tappa; käsil .võtme käsile võtma, nahutama ▪ küll esä ta viil käsil võtt küll isa teda veel nahutab; nõuss .võtme otsustama; nõu .võtme õppust võtma ▪ temä ei võta kellekide nõu tema ei võta kelleltki õppust; sõna .võtme sõna võtma, kõnelema ▪ luba miut ka sõna võtta! luba mul ka kõnelda!; tagasi .võtme tagasi võtma ▪ sa võtat oma sõna puha tagasi sa võtad oma sõnad kõik tagasi; .tipsu .võtme napsu võtma ▪ ta om vähä tipsu võtten ta on natuke napsu võtnud; tõess .võtme tõena võtma ▪ egät sõna ei tohi tõess võtta iga sõna ei tohi tõena võtta; .vastu .võtme vastu võtma ▪ küll sääl võeti äste vastu küll seal võeti hästi vastu; .väl´lä .võtme välja võtma ▪ võta levä väl´lä ahjust! võta leivad ahjust välja!; .vääli .võtme luba küsima ▪ noore lätsiv vanembilt vääli võtme noored läksid vanematelt luba küsima; ärä .võtme ära võtma; rikkuma; surmama ▪ anna mul juvva, joogi janu võtt ärä! anna mulle juua, joogijanu tahab ära võtta!; üles .võtme (heinu) kokku panema; rehitsema, üles lööma (pahmast); tuld üles võtma; kulutama; (nõidusega) avastama ▪ einä o laiali aet, vaja üles võtta heinad on laiali aetud, vaja kokku panna; pimmes lääp, tule tuli üles võtta pimedaks läheb, tuleb tuli põlema panna; sii mõist arsti egät, sii võtt üles ja ütles äräde see oskab igaüht arstida, avastab nõidusega ja ütleb ära (nõiast); temä mõist maalist üles võtta tema oskab maalist üles võtta (avastada kohta, kust on saadud maalise haigus); sii pulm võt´s pal´lu üles see pulm kulutas palju
2. vajama, nõudma; kestma ▪ sii võtt kavva aiga, ennegu ta üles tule see võtab kaua aega, enne kui see ilmsiks tuleb (kuriteost). Vrd .kestme, .nõudme
3. millessegi kinni hakkama ▪ koer auk´s, mia ässädi ka koera üle läve, võta-võta! koer haukus, ma ässitasin ka koera üle läve, hakka kinni!; kes tulist võt´t, sel olli sasine kõr´s kes kiiruga võttis, sel oli sasine kõrs (vilja lõikamisest). Vrd .kiskme
4. mõju avaldama, toimima ▪ sii vikat´ võt´t äste einä see vikat võttis heina hästi (niitmisest). Vrd .tüüteme
5. rikkuma, kahjustama ▪ kül´m võt´t uibu äitsne ärä külm võttis õunapuuõied ära. Vrd .rikme1
6. sõimama, noomima ▪ mia ei ole ta käest kedägi võtta saanu mina ei ole tema käest noomida saanud. Vrd kirume1, .põhjame

ää <ää, ääd ~ äät, pl p äid ~ ääsit>
1. hea, tore, korralik ▪ sii ollu seande ää tubli miis see olnud selline korralik tubli mees; tõeste olli ää juvva sii taar´ tõesti oli see taar hea juua; äät tervist, vana rahvas ütlev iki, jääme jumalege nüid! head tervist, vanarahvas ütleb ikka: jääme nüüd jumalaga!. Vrd lõbus, tobra, tore, üvä
2. sõbralik, lahke ▪ nüid sääl talun om ää pernaene nüüd on seal talus lahke perenaine. Vrd lahe1, .lahke, sõbralik, .ääke
3. soodus, kasulik, sobiv ▪ miul olli selle ärige ää vedämin mul oli selle äriga hea vedamine. Vrd kasuline
4. mugav, mõnus, kerge ▪ jalgrattage om poisil ää kooli sõita jalgrattaga on poisil mugav kooli sõita. Vrd mõnus
5. rohke, ohter ▪ miul om kodun ää kot´t kardulit mul on kodus tubli kott kartulit. Vrd .rohke
6. parem(poolne) ▪ temä tare om ääd kätt edimene tema maja on paremat kätt esimene. Vrd paremb

ühiseme <ühiste, ühise> ohutama, ühisema, tasa hirnahtama ▪ nuur obene ühisep, taht vaest juvva Trv noor hobune ohutab, tahab vist juua. Vrd rökiteme, ühüteme