[MUL] Mulgi sõnaraamat

kääl´ <kääli, .kääli>
1. kerglane, vallatu olevus ▪ om küll üit´s vallatu nigu kääl´ kunagi on küll üks vallatu, nagu päris kerglane. Vrd eblak, ehak, kep´s, .kerge
2. võrgutaja, himur mees ▪ sii om ää kääl´ küll kis siante vahva eluge om see on päris võrgutaja küll, kes sellise lõbusa eluga on. Vt .käälje, limber
3. tugev ja kiire (hobune) ▪ kääl´ ku ta nuur ja ilus ja juusk äste kääl [on], kui ta noor ja ilus [on] ja hästi jookseb (hobusest); küll olli sellel üit´s kääl´ ihen, ilus lahe jalage, kõrge ja uhke küll oli sellel üks uhke hobune ees, ilus ja kiire jalaga, kõrge ja uhke