[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kerge <.kerge, .kerget> , .ker´ge <.ker´ge, .ker´get>
1. kerge, väikesekaaluline ▪ kuurm jäie õige kerges koorem jäi väga kergeks
2. vähe vaeva ja pingutust nõudev ▪ villa keträmine om kergemp ku lina keträmine villa ketramine on lihtsam kui lina ketramine. Vt .lihtne, lihtine
3. ladusalt toimiv, ergas, tundlik ▪ mea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme, miu nõna om ker´ge tunme mina olen õige hea halba lõhna ja vingu tundma, minu nina on ergas tundma. Vrd kir´k, ladus
4. kergemeelne, kerglane ▪ kep´s inimene om siante vähä ker´ge Pst edev inimene on selline natuke kerglane. Vrd eblak, kedru, kep´s, .kergek, .kerge|.miilne

.kerge|.miilne <.kerge|.miilse, .kerge|.miilset ~ .kerge|.miiltse, .kerge|.miilset>
1. kergemeelne ▪ om sii tüdrik alla kergemiilne küll see tüdruk on alles kergemeelne. Vrd kedru, .kerge, .kergek
2. nõrgamõistuslik, napakas ▪ ta sai nagu kergemiiltses ta jäi nagu nõrgamõistuslikuks. Vrd kenäk, napakas

.kerge|perse <.kerge|.perse, .kerge|perset> Krk kergats (sõimusõnana) ▪ kes sut käs´k nõnda kergeperse olla kes sul käskis niimoodi kergats olla; om va kergeperse on va kergats. Vrd at´uk, eerus´k, kebes´k, kekstu, kergät´s