[MUL] Mulgi sõnaraamat

.käändme ~ .käändmä <käändä, käänä> , .kääntme <kääntä, käänä>
1. käänama, keerama; liikumissuunda muutma ▪ käänä käisse üles! kääna varrukad üles!; käänä ennest tõise kül´le pääle! keera ennast teise külje peale!; ku peri päevä käänäp tuul ümmer, sis nakap vihmä sadame kui päripäeva muudab tuul suunda, siis hakkab vihma sadama. Vt .kään´me, Vrd .käär´me1 || tagasi .käändme tagasi keerama, tagasi pöörama ▪ ütel´ et temä es saa änäp tagasi käändä ütles, et ta ei saanud enam tagasi pöörata
2. pöörama (ümber, kummuli jms) ▪ tõine räuskap ja vannup ärä, käänäp sel´lä ümmer ja ää jälle teine räuskab ja vannub, keerab selja ja on jälle hea; vanger kään´d kikk neli ratast taeva poole (knk) vanker pööras kõik neli ratast taeva poole (läks kummuli). Vrd .püürme
3. lamanduma ▪ ku rügä enne äitsnemist om maha käänden, sis ei tule terä kui rukis enne õitsemist on lamandunud, siis ei tule tera. Vrd lokasteme, lokisteme
4. segi ajama; üles sonkima ▪ nüid olli sii kun´t kikk lauda pahupidi käänden nüüd oli see kult kõik lauda pahupidi pööranud. Vrd .son´kme
5. kruvima; keerama ▪ käänä ruvi valla! keera kruvi lahti!. Vt keerenteme, keeruteme, .ruime
6. pööritama ▪ sii süük´ käänäs´ miu süä ärä see söök ajas mul südame pööritama (süda läks pahaks). Vrd .käändume, pööriteme
7. painutama; koolutama ▪ sae ambit om vaja iki käändä saehambaid on ikka vaja painutada. Vt painuteme
8. välja väänama ▪ tii olli nõnda libev, ma käändsi oma jala ärä tee oli nii libe, ma väänasin oma jala [liigesest] välja. Vt .väändme, .väänme
9. keerutades või sidudes ühendama; midagi punudes või keerutades valmistama ▪ mahan kääneti rästä vihu kokku maas seoti räästavihud kokku; meeste üüke kääneti kõladege meeste vööd punuti kõladega. Vrd .keitme, .köitme, punume, sidume
10. teise suunda juhtima ▪ käänä obest vähä kõrva juhi hobune natuke kõrvale. Vt .juh´tme
11. juhtunut või öeldut jutus moonutama ▪ käänt ja väänt ütsipidi ja tõisipidi, aru ei saa, mes ta kõnelep moonutab ja väänab ühtepidi ja teisipidi, aru ei saa, mis ta räägib. Vt moonuteme, muunuteme
12. rasket kandamit tõstma ▪ sel om ää kidam sel´gä käänet sellel on suur kandam selga tõstetud. Vt .tõstme