[MUL] Mulgi sõnaraamat

kõiguteme <kõigute, kõigude>
1. kõigutama, edasi-tagasi kiigutama; vibutama, vehkima ▪ ärä kõigute kihage! ära kõiguta kehaga!; küläkubjas kõigut´s vitsa, ai teomihi mõisa tühü külakubjas vibutas vitsa, ajas teomehi mõisasse tööle. Vrd kooguteme, .kuukame1, vibuteme, vändsuteme
2. kõikuma, vaaruma ▪ kõigut´s ku mõni saa aastene vaarub nagu mõni saja-aastane. Vt kõigateme, .kõikme
3. piltl aega viitma, kohmitsema ▪ enne olli aiga küll, kõigutive pääle kodun enne oli aega küll, kohmitsesid pealegi kodus. Vrd koigerdeme, toigerdeme, tuigerteme