[MUL] Mulgi sõnaraamat

kooguteme <koogute, koogude>
1. koogu või sarnase vahendiga töötlema ▪ lamba nahka koogutets, et pehmes lääp lambanahka töödeldakse [nii kaua], et pehmeks läheb
2. üles-alla liigutama, koogutama, noogutama ▪ küll koogut´s ja palle küll koogutas ja palus. Vrd nooguteme1, .nuukame, nõiguteme, .üssäme2
3. õõtsutama, kõigutama ▪ lüüt ällü liikme, üü aiga koogudet last sääl lööd hälli liikuma, kogu öö õõtsutad last seal. Vrd kalluteme, kõiguteme, õõtsuteme
4. edasi-tagasi liikuma, kõikuma ▪ koogutep, ei saa tulla, ei saa minnä kõigub, ei saa tulla, ei saa minna (purjus inimesest). Vrd .kolkame1, .kõikme, .võnkame, .väärume