[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kõrva
1. kõrvale ▪ mea tii egät tüüd, mea ei oia kellekide tüü iist kõrva ma teen iga tööd, ma ei hoia ühegi töö eest kõrvale; ku sa olet ta endel kõrva võtten, sis elä surmani kui sa oled ta enda kõrvale võtnud, siis ela surmani (abielust)
2. kellegi või millegi kõrvale, äärde; ligidale, juurde ▪ miis jäi läve kõrva saisma üten püssige Hel mees jäi ukse juurde püssiga seisma. Vt .viiri, .viirde
3. lisaks; juurde ▪ mia võti kardule kõrva eerigut ma võtsin kartuli kõrvale heeringat; sii olli kõruline tüü, mida peris tüü kõrva jõvvat tetä see oli lisatöö, mida lisaks põhitööle jõuad teha. Vt manu
4. külje suunas, sihist mööda, kõrvale ▪ pimmen võip tii pääld kõrva käändä pimedas võib teelt kõrvale keerata. Vt .müüdä1
5. süüdi, alla (jääma) ▪ sii miis jäi oma kõnege kõrva see mees jäi oma jutuga alla. Vt ala2, .süüdi
6. valesti; ekslikult ▪ sii tüdrik aap lauluviisi kõrva see tüdruk laulab valesti (ei pea viisi). Vrd kõverdi, .viltu, võleste
7. eemale; eest või käest ära ▪ ma visasi selle tüü kõrva, es tule väl´lä ma viskasin selle töö eemale, ei tulnud välja. Vt ärä, äräde
8. peitu; varjule ▪ üükulli om päevä lännü ärä kõrva öökullid on päeval läinud peitu. Vt pakku, .pelgü, .varju