[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kaoteme <.kaote, .kaode>
1. kaotama, kaotsi minna laskma ▪ mis sest väitsest osta talle kaota mis sellest noast talle osta kaotamiseks. Vrd .eitme
2. ilma jääma, minetama ▪ ta kaot´s oma ammadi ta jäi oma ametist ilma; miul es ole midagi kaote mul ei olnud midagi kaotada; sii om julgust kaoten en´del, ei julge ette astu ega kõnelde piltl see on endal julguse kaotanud, ei julge ette astuda ega kõnelda
3. kõrvaldama, hävitama; ära lõpetama; piltl tapma ▪ jänes om kange jälgi kaotem jänes on osav oma jälgi hävitama; miu üleaidne kaot´ kanase ärä minu naaber lõpetas kanapidamise ära; esi ma ei taha pattu tetä, esiennäst ärä kaote ise ma ei taha pattu teha, iseennast ära tappa. Vt .tapme1