[MUL] Mulgi sõnaraamat

kare <kare, karet> , karre <karre, karret>
1. krobeline; kare ▪ kellel karre juus, sel om pää pehme ja tarkust pal´lu pää sehen kellel karedad juuksed, sel on pea pehme ja tarkust palju pea sees. Vrd kabe2, .kahre, karbane, kore, kärbän
2. piltl agar, tragi Hls Krk ▪ sii om karre tüüinime, temä ei väävelte tüü man see on tragi tööinimene, ta ei laiskle töö juures. Vrd agar1, atsak, kär´k3, rama1, rähmik1
3. karm, tõre; kuri ▪ sel om kare sil´m sellel on kuri silm. Vrd arsk, kal´k1, kuri
4. karge, värske, tahe ▪ esä võt´t karret kül´mä alliku vett isa võttis karget külma allikavett