[MUL] Mulgi sõnaraamat

karmani|kell <karmani|kellä, karmani|.kellä> taskukell. Vt kell

kell <kellä, .kellä>
1. kell ▪ kell käip kolme kell on kaks läbi; kell käip kateset kell on seitse läbi; kellä akasiv rüük´me ku üit´s mürin kellad hakkasid mürinal lööma. Vrd uur´2
2. nlj isaslooma või mehe suguorgan ▪ vanal aal es ole kellä mujal ku püksen vanal ajal ei olnud kella mujal kui pükstes; sii obene om kelläs ärä kasunu see hobune on kellaks ära kasvanud (kui väikesel hobusel on suur suguelund)
3. piltl kapsa juuremügar ▪ kapuste istutemise man es lasta mihi piindrest mitte üle astu, et kapustile kellä ala ei kasvas kapsaste istutamise ajal ei lubatud meestel peenrast üle astuda, et kapsastele mügarad alla ei kasvaks. Vt mügär