[MUL] Mulgi sõnaraamat

kihtine <kihtitse, kihtist>
1. mürgine ▪ laste iist piap kihtitse rohu ärä paneme laste eest peab mürgised rohud ära panema. Vrd ihtine, ihvtine, sahtine
2. piltl kuri, halb, tige ▪ naine om kihtine naine on tige

üli|kihtine <üli|kihtitse, üli|kihtist> ülimürgine ▪ nii seene om ülikihtitse, ärä korjade neid! need seened om ülimürgised, ära korja neid!. Vt kihtine