[MUL] Mulgi sõnaraamat

kirevene <kirevese, kirevest> , kirivene <kirivese, kirivest>
1. kirju; laiguline ▪ suka tetti kirevese sukad tehti kirjud; nüid meil ei ole enämp kirivesi lehmi nüüd meil ei ole enam laigulisi lehmi; silmä lätsivä kiriveses, pää käü ümmer silme eest läks kirjuks, pea käib ringi. Vrd kiriv, kirju
2. kirev ▪ iki tetti kirivesi kör´te ikka tehti kirevaid seelikuid. Vrd kirrev
3. piltl keeruline ▪ sii om kirivene lugu küll see on keeruline lugu küll; nüid om kiriven aig nüüd on keeruline aeg (sõjaaeg); oh kirivese perält Trv oh seda jama (vandesõnad). Vrd keeruline3, .kun´tslik
4. piltl kärisev ▪ me peremehel om kiriven ääl, kirives äälege kõneles põrr-põrr-põrr meie peremehel on kärisev hääl, käriseva häälega räägib põrr-põrr-põrr. Vrd karune, päri2