[MUL] Mulgi sõnaraamat

kirju <kirju, kirjut>
1. uus kirju, laiguline, mitmevärviline ▪ mõisan ollive vanast puha kirju lehmä, kirju kari olli mõisas olid vanasti kõik kirjud lehmad, kirju kari oli; silmä lätsi kirjus, silmi ehen nakas´ virvendeme Hel (knk) silmad läksid kirjuks, silme ees hakkas virvendama. Vrd kirevene, kiriv, kirrev
2. uus kirju lehm ▪ vii kirjul kah süvvä vii kirjule lehmale ka süüa. Vt kirjak
3. piltl mitmesugune, muutlik, vahelduv ▪ sii om kirju eluviisige inimen see on muutliku eluviisiga inimene. Vrd .eitlik

kirju|lehmäk <kirju|lehmäkse, kirju|lehmäkest> lepatriinu Krk ▪ kirjulehmäksel om seitse kirju täppi pääl lepatriinul on seitse kirjut täppi peal; kirjulehmäkse om sianste puie ümmer kun mähk ümmer lepatriinud on selliste puude ümber, kus mähk on ümber; kirjulehmäk, kirjulehmäk, näidä kustpuult sõda tule lepatriinu, lepatriinu, näita, kustpoolt sõda tuleb (lastesalm). Vt kirjan´d|lehm, kirjät´|lehm