[MUL] Mulgi sõnaraamat

kivine <kivitse, kivist ~ kivise, kivist>
1. kivine ▪ nur´m om kivine põld on kivine; sii ruus om õige kivine see kruus on õige kivine. Vrd kiveline, kivene
2. kivist tehtud ▪ linnan om kivitse maja linnas on kivimajad
3. piltl kivikõva, väga tugev ▪ sii om kivine obene see on väga tugev hobune. Vrd .kange, tugev
4. piltl tundetu, kalk ▪ ta om kivitse süämege inime ta on kõva südamega inimene (tundetu). Vrd kal´k1