[MUL] Mulgi sõnaraamat

.koikleme <koigelte, .koikle> Krk
1. virelema, kiratsema ▪ luum koikles pääle, ei koole ärä loom vireleb kaua, ei sure ära. Vrd kiratseme1, .konname, viratseme, vireleme
2. kahtlema, kartma ▪ miis vaat´s, pel´läs ja koikli, es julge üles ronide mees vaatas, kartis ja kahtles, ei julgenud üles ronida. Vrd .kahkleme, .kahtleme, .kõhkleme, .pel´gäme