[MUL] Mulgi sõnaraamat

.konname1 <konnate, .konna>
1. kondama, sihitult hulkuma ▪ piat sa sääl konname, ku sa selle iist midagi ei saa pead sa seal kondama, kui sa selle eest midagi ei saa. Vrd .kollame, kommeldeme, .kondame, .ründäme
2. virelema ▪ sääl sai konnat ulk aiga, os ma enne siiä saanu seal sai vireletud kaua aega, oleks ma varemalt siia saanud. Vrd .koikleme, vireleme

.konname2 <konnate, .konna> lunima, manguma; küsima ▪ eilä käüs üit´s miu man konnamen eile käis üks [inimene] minu juures [raha] lunimas. Vrd .kirname, lanime, .mangme, .san´tme