[MUL] Mulgi sõnaraamat

kolame1 <kolade, kola>
1. kajama ▪ lokk kolas´ lokulaud kajas. Vrd kajame, kõlame
2. kolistama; lärmama ▪ mes sa kolat oma toolige? mis sa kolistad oma tooliga?; küll nii mehe kolasiv köögin kõvaste küll need mehed lärmasid köögis kõvasti. Vt kolisteme, .kollame, komame1

kolame2 <kolade, kola> hulkuma, kolama ▪ poiss kolap pääle müüdä külä, tüüd ei viitsi tetä poiss hulgub pealegi mööda küla, tööd ei viitsi teha. Vrd .kolkame2, .kollame