[MUL] Mulgi sõnaraamat

jää|kolts <jää|koltsu, jää|.koltsu> jääkord, sulava jää jäänused; kelts ▪ jääkolts om siante sõkut maa pääle jäänu kõrd ku lumi ära om sulanu Pst jääkelts on selline sõtkutud maa peale jäänud kord, kui lumi on ära sulanud; tii om kõle, lume tii pääl ei ole, pal´last jääkolts Hel tee on paljas, lund tee peal ei ole, ainult jääkord; jääkoltsu ollive obesel jalgu all sulava jää tükid olid hobusel jalgade all. Vrd kelss, kol´lak, kõlss, kõlts2, kõltsak

kol´ts1 <koltsi, .koltsi> Hel linalõuguti ▪ koltsige koltsiti linu lõugutiga lõugutati linu. Vrd kolbits, koldsik, kolgis|puu, .kol´tsma

kol´ts2 <kol´tsu, .kol´tsu> kolks Krk ▪ üüsse üit´s pessäp, kol´ts, kol´ts, ta olli usse takka öösel üks peksab kolks, kolks, ta oli ukse taga. Vrd kõlak, kõlts3