[MUL] Mulgi sõnaraamat

elutseme <elutse, elutse>
1. elutsema, elunema, kusagil elama ▪ konna elutseve tiigin konnad elutsevad tiigis; mede sahvren elutsep üit´s suur rot´t meie sahvris elab üks uur rott. Vrd eläme
2. elus olema, elumärke ilmutama ▪ kukeari ja paldsam talve ei elutse kukehari ja palsam talvel ei elutse

.kunnigi, kunnig, .kunnegi, kunnegi kuskil, kusagil ▪ käüse suu olli lihtlabane, es ole üttegi kipra kunnegi varrukasuu oli lihtne, ei olnud ühtegi krooget kuskil; mia ei ole kunnigi mujal käenu ma ei ole kusagil mujal käinud. Vt .konnegi, .kunnigil1, kunnilgi

.kunnigil
1. kuskil, kusagil ▪ egä ma sõan kunnigil käenu ei ole, sõtta saanu ei ole ega ma sõjas kuskil käinud ei ole, sõtta saanud ei ole; ole küll otsin, ei ole tat kunnigil olen küll otsinud, ei ole teda kusagil. Vrd .konnegi, .kunnigi, kunnilgi
2. kuskile, kuhugi ▪ ei lää ta kunnigil emäte ei lähe ta kuhugi emata. Vt .koekile, kohegil, kohegile, .kunnigile, .kuskile

.kuskil
1. kusagil, kuskil ▪ kuskil om iki paremb ku siin kusagil on ikka parem kui siin. Vrd .koekil, kohekil, .konnegi, .koskil, .kunnigil
2. kuhugi, kusagile ▪ kuri täkk, es lase ennest ravvute egä viiä ka kuskil kuri täkk, ei lasknud ennast rautada ega viia ka kuhugi. Vrd .koekile, kohekile, .kunnigile, .kuskile

kõrvan
1. kõrval, juures ▪ luud kurdap püstü usse kõrvan luud seisab püsti ukse kõrval; kui tiid tetti, olli sillasaks või vallataliteje kõrvan, vaat´ üle kui teed ehitati, oli sillasaks või vallaametnik kõrval, vaatas üle. Vt man
2. kusagil kõrval, külje peal ▪ obesek tah´ts meege võitu aia, küll ta sidis kõrvan hobusekene tahtis meiega võidu ajada, küll ta jooksis kõrval
3. lisaks, peale ▪ võle armuke om sii ku mehe kõrvan pidä tõist miist vale armuke on see, kui peale [oma] mehe [keegi] peab teist meest. Vrd .kõrva
4. järel (ajaliselt) ▪ päe päevä kõrvan kaop ärä päev päeva järel kaob ära. Vt jären, perän

.käime ~ .käimä <käiä, käi> , .käüme ~ .käümä <kävvä, käü>
1. kõndima, käima, liikuma ▪ ta tah´t jala käiä ta tahtis jala käia; laseme nüid obesel sammu kävvä, egä ta kikk sii tii joosta ei jõvva laseme nüüd hobusel sammu käia, ega ta kogu selle tee ei jõua joosta. Vrd .astme, .kõn´dme
2. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema) ▪ eilä me käüsime surnuaian eile me käisime surnuaial; käü ommen veskel ärä käi homme veskil ära. Vrd mineme
3. kusagil regulaarselt käima (õppimas, tööl vm) ▪ ta om juba mitu aastet koolin käünü tüdruk ta on juba mitu aastat koolis käinud tüdruk
4. külastama, külas käima ▪ ma käüsi minijel käümen ma käisin minial külas; väümiis ja tüdär´ tulev pühäbe käümä miul väimees ja tütar tulevad pühapäeval minu juurde külla. Vrd .vaateme
5. läbi käima, sõbrustama ▪ mea käüsi tast läbi, miu vastu olli ta kangest lahke ma käisin temaga läbi, minu vastu oli ta väga lahke. Vrd sobisteme2, sobitseme2, sõbrusteme, sõbruteme
6. kurameerima; liiderdama; paarituma ▪ ta om poistege käünü ümmer, sis om laskunu näoge Krk ta on poistega ringi lasknud, siis on näost ära; meil om kikk lamba sõnnel ärä käinu meil on kõik lambad jäärade juures ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, liperdeme, literdeme, paariteme
7. riides käima, riietuma ▪ ta käi mustan rõõvan, leinäs ta käib mustade rõivastega, leinab; na tahav õige torest eläde ja rõõvin käiä nad tahavad õige uhkelt elada ja riides käia
8. suunduma, kulgema ▪ tii käip kiverdi kõverdi tee läheb loogeldes; massal käive soone läbi sooned lähevad läbi maksa
9. kostma, kõlama ▪ laksu käüsiv usse taga Hls plaksud käisid ukse taga. Vrd .kostme, .kuultume, kõlame
10. käärima (õllest) ▪ peris tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida. Vt .käär´me2