[MUL] Mulgi sõnaraamat

kuurm <.kuurme, .kuurmet> Trv Hel, .kuurme <.kuurme, .kuurmet>
1. koorem ▪ poiss om kuurme otsan poiss on koorma otsas; pernan´ viivet põllege selle väl´lä, mis peremiis kuurmege sissi tuu Krk perenaine viivat põllega selle välja, mis peremees koormaga sisse toob. Vrd kidam, .kuumer, viram, .vuuram
2. piltl vaev, hool, mure ▪ sii om ku kuurme süäme pääl see on kui koorem südame peal. Vt mure1, vaev, uul´2

.kuurme vt kuurm

.kuur´me <.kuuri, koori>
1. koorima ▪ mea kuursi kardule ja kaali ärä puha ma koorisin kõik kartulid ja kaalikad ära; pääle vanumist kooriti piimä päält kuur´ ärä pärast hapendamist kooriti piima pealt koor ära. Vrd .riibme
2. maakamarat purustama; maad koorima ▪ kuurmise ader koorip maa ärä, päält õhukselt koorimise ader koorib maakamara õhukeselt pealt ära