[MUL] Mulgi sõnaraamat

kottal, kottel
1. kohas ▪ miu tüdär eläs ütsiku kottel mu tütar elab üksikus kohas; kun kottal ta sul vastu tulli? kuskohas ta sulle vastu tuli?
2. kohal ▪ sirk lennäs´ pää kottal lind lendas pea kohal
3. juures, lähedal ▪ Kärstne kottal kat´te piits ärä Kärstna lähedal kadus piits ära. Vrd ligi, lähiksen, man
4. kohta ▪ mine ketide looma ärä, pane na tõises kottel mine ketita loomad ära, pane nad teise kohta
5. juurde, lähedale ▪ miis´ jäie mede kottel kurtme mees jäi meie juurde seisma. Vrd ligi, lähikses, manu

kuun1
1. koos, ühes ▪ ku me kikk kuun lääme, sis ei ole vaja pel´läte kui me kõik koos läheme, siis pole vaja karta; kuun siuge om ää tüüd tetä koos sinuga on hea tööd teha; me käisime karjan vellege kuun me käisime vennaga koos karjas. Vrd kogusehen, kogusen, koosun, üten
2. kobaras; kokku kogutuna ▪ vili om nüid kuun, saa raasike puhate vili on nüüd koos, saab natuke puhata
3. lähestikku; lähedal ▪ na ollive kikk sii aig nõnatpidi kuun nad olid kogu aeg ninapidi koos. Vrd lähestikku
4. (millegagi) määrdunud ▪ tal ollive saapa mudage kuun tal olid saapad mudaga koos. Vrd kogusin

ligi
1. lähedal, juures, ligi ▪ lait´s tah´t emä ligi olla laps tahtis ema juures olla; ame om küll ihu ligi, aga surm viil lähepel särk on küll ihu juures, aga surm [on] veel lähemal. Vrd lähedel, lähiksen, lähin, man, ümmer
2. lähedale, juurde ▪ mes sii lehm nõnda ligi tükip mis see lehm nii lähedale tükib. Vrd lähikses, manu
3. kaasas, ühes; kaasa ▪ viinapudel olli ligi ja käüsive linutemen viinapudel oli ühes ja käisid kerjamas; laits läits esäge ligi laps läks isaga kaasa. Vrd üten
4. vastu, vastas ▪ vanaesä sures ligi õhtut ärä vanaisa suri vastu õhtut ära; sii kotus om ju peris ligi tiid see koht on ju päris tee lähedal; vihm om vil´la ligi maad löönü vihm on vilja vastu maad löönud. Vt .vastu
5. peaaegu; umbes; ligemale ▪ minevaaste ma tei ligi kait´s peenärt ernit eelmisel aastal tegin ma ligemale kaks peenart herneid. Vrd ligi|.kõrda, pia|.aigu, .piakselt

ligistiku Hls Krk ligistikku, lähedal ▪ makave üit´stõise ligistiku magavad üksteise lähedal; me eläm ligistiku, tõine tõispuul tiid me elame ligistikku, teine teisel pool teed. Vrd ligi, lähedel, lähiksel, lähiksen, lähin

lähedel Hel
1. lähedal, lähedale ▪ sii olli suurel maal tullu Pärnu lähedel Surju mõise ta oli suurele maale tulnud Pärnu lähedale Surju mõisa (st tulnud mandrile). Vrd ligistiku, lähiksel, lähiksen, lähin, lähükesen
2. millegi, kellegi juures ▪ lait´s oid ennest emä lähedel laps hoidis ennast ema juures (ema lähedal). Vrd ligi

lähiksel Hls lähedal ▪ sann olli lombi lähiksel saun oli tiigi lähedal. Vt lähiksen

lähiksen Trv, .lähüksen Krk lähedal, ligidal ▪ siin lähiksen om sääl Mäkiste külän ka üit´s kuup siin lähedal on seal Mägiste külas ka üks koobas. Vrd ligi, ligistiku, lähiksel, lähin, lähükesen

lähin Hel lähedal; ligi ▪ meil ka siin Tõrva liin lähin meil [on] ka siin Tõrva linn lähedal; ta om joba ütsäkümne lähin ta on juba ligi üheksakümmend. Vrd ligi, ligistiku, lähedel, lähiksen, lähükesen

lähükesen, .läüksen lähedal ▪ saa nätä, ka surm läüksen, et liha ärä kaop saab näha, kas surm [on] lähedal, et liha ära kaob (kõhnumisest). Vrd ligi, ligistiku, lähiksel, lähiksen, lähin

.paiku
1. paiku ▪ miu siga lää iki jürikuu paiku minu siga poegib ikka jürikuu paiku; vaist akkas maaripäevä paiku sulateme ehk hakkab maarjapäeva paiku sulatama (st ilm läheb sulale)
2. lähedal ▪ mia olli sis Oiu paiku ku nakas´ sadame Trv ma olin siis Oiu lähedal kui hakkas sadama. Vrd kottal, ligi, lähiksel, lähiksen

töhemus <töhemuse, töhemust> Hls tühe, õõnsus; lohk looma kerel puusa lähedal ▪ lehmil tühjä magu kutsuts töhemuses lehmadel tühja mao kohta kutsutakse tühemeks; töhemuse kottalt valutep tüheme kohalt valutab. Vrd tühi|magu