[MUL] Mulgi sõnaraamat

ennest|.vastu vt ennast|.vastu

ennäst|.vastu ~ ennest|.vastu rase ▪ sii tüdrik olli ennestvastu jäänü see tüdruk oli rasedaks jäänud. Vrd .raske|jalane, .raske|.jalgine, .rasse|.jalgine

.vastu
1. vastu, otse ette ▪ vastu üüd väl´lä minek es ole ää vastu ööd väljaminek ei olnud hea; onu tulli tii pääl vastu miul onu tuli tee peal mulle vastu; ku uikat, mõts kost vastu (vns) kuidas hõikad, [nii] mets kostab vastu. Vrd ligi, .pihta
2. vahetult vastu midagi ▪ tuul´ oo rinnu vastu, alamp minnä tuul puhub vastu rinda, [on] raskem minna
3. kellegi v. millegi vastu ▪ ega temä miu vastu_i tii ega tema minu vastu [midagi] ei tee. Vrd vastuline

.vastu|miilt vastumeelt ▪ sii äri om miul kik´k sii aig vastumiilt ollu see äri on mulle alati vastumeelt olnud. Vrd .vastu|pidi

.vastu paneme vt paneme

.vastu|pidi
1. vastupidiselt, vastuoksa ▪ sii tege nõnda vastupidi see teeb nii vastuoksa
2. vastumeelt ▪ sii minek olli miul nõnda vastupidi, es ole perrä miilt see minek oli mulle nii vastumeelt, ei olnud meele järele; sellebest käsi äste ei käü, et vastupidi naise võt´s sellepärast käsi hästi ei käi, et vastumeelt naise võttis (st vastu vanemate tahtmist). Vrd .vastu|miilt

vastu|pidine <vastu|piditse, vastu|pidist> Hls Krk vastumeelne ▪ vastupidine külälin ei lää ärä vastumeelne külaline ei lähe ära. Vrd vastik, vastikine

.vastu sõdime vt sõdime

.vastu .toeteme vt .toeteme

.vastu .tõmbame vt .tõmbame

.vastu|.võtje <.vastu|.võtje, .vastu|.võtjet> vastuvõtja ▪ ta olli meierein piimä vastuvõtje ta oli meiereis piima vastuvõtja