[MUL] Mulgi sõnaraamat

.lõpme <lõppe, lõpe>
1. lõppema, lõpule jõudma; otsa saama ▪ leib akas´ otsa lõpme leib hakkas otsa saama; raha lõppi puha poen ärä kogu raha sai poes otsa
2. lõpma, surema ▪ obene om ärä lõpnu hobune on ära surnud. Vrd .kon´gme, .kõngeme, .känkäme, .ängäme1
3. hääbuma, kaduma ▪ liha lõpes ärä luie päält, nahk jääss lotti liha kaob luude pealt ära, nahk jääb lotti. Vrd kadume, .kistme, .kistume, .kurtume, .raugeme
4. kõhnuma, kurtuma ▪ silmä nätän lõpep ärä silmnähtavalt kõhnub. Vt kehväteme, keväteme, kõdeme, kõhnateme