[MUL] Mulgi sõnaraamat

lapak <lapagu ~ lapaku, lapakut>
1. lahmakas, suur tükk; lai ese või olend ▪ kõivu pääl olli ää lai käsnä lapak kase peal oli hea lai käsnalahmakas. Vrd kahmak2, lampsak, larak, pandsak, patak
2. riidetükk, lapp; kalts ▪ mia lõika üte lapaku siit, pane rõõva paigas ma lõikan ühe lapi siit, panen rõivale paigaks. Vrd lap´p1, lopak2, lop´p1, lupak, lupat´