[MUL] Mulgi sõnaraamat

jala|laud <jala|lavva, jala|.lauda> Krk piltl suusk. Vt lume|laud, Vrd suusk, uisk2

jalg|laud <jalg|lavva, jalg|.lauda> tallalaud (kangastelgedel, vokil) ▪ jalglavvage piat õigest sõkme tallalauaga pead õigesti sõtkuma. Vrd jalg|puu, lavvuke, tallas|puu

keri|laud <keri|lavva, keri|.lauda> (tav. mitmuses) kerilaud ▪ kerilaudege keriti lõnga kerilaudadega keriti lõnga; vanast olli lõnga kerip, nüid ütelts kerilavva vanasti oli lõnga keripuu, nüüd öeldakse kerilauad. Vrd kerip, keri|puu

kääri|laud <kääri|lavva, kääri|.lauda> Krk käärlaud, käepidemega lauake, mille aukudest lõimelõngad käärpuudele juhitakse ▪ käärilavva ollive kirjuge väl´lä lõigat käärlauad olid mustritega kaunistatud. Vt käär´|laud

käär´|laud <käär´|lavva, käär´|.lauda> Hls käärlaud, käepidemega lauake, mille aukudest lõimelõngad käärpuudele juhitakse. Vrd kääri|laud

laud <lavva, .lauda>
1. (sae)laud; ehitise, tööriista vms lauast osa ▪ maja olli laudege üle lüüt´ maja oli laudadega üle löödud; linamassinal olli laud ülevan, kos lina pääle panti ja massinga ala lätsive linamasinal oli laud üleval, kus lina peale pandi ja masinaga alla läksid || .kuutsle|laud koonlalaud; tormi|laud katuse räästalaud
2. surnulava ▪ tõise paneve surnu lavvule (pengi pääl lavva) ja peräst kirstu teised panevad surnud laudadele (pingi peale pandud lauad) ja pärast kirstu. Vrd .laudi3, laudsi, laut´s2
3. kaas, kate ▪ laud olli rihatse usse all ehen, looma kaitse ta sel aal olli, egä muud es kaitsete, varast sel aal es ole kate oli rehealuse ukse all ees, looma kaitse see sel ajal oli, ega muud ei kaitstud, varast sel ajal ei olnud. Vt kaas´ || raamatu laud raamatukaas
4. söögi-, kirjutus- jms laud ▪ pere is´t lavva man ja sei pere istus laua ääres ja sõi || leti|laud kõrgem lett kõrtsis või poes
5. leibkond ▪ antvärgi, toapoiss, kudsar, köögitüdruk vai virtin, nii olliv esi lavvan mõisaametnikud, toapoiss, kutsar, köögitüdruk või virtin, need olid omaette lauas
6. armulaud ▪ pühäbe olli kirkun pal´lu lavvarahvast, mitu lavva täüt pühapäeval oli kirikus palju armulaualisi, mitu lauatäit. Vt kirik

loki|laud <loki|lavva, loki|.lauda> lokulaud, kõlalaud ▪ lugu lüüdi väl´lä lokilavva pääl, kuju el´le laud olli, sii kõlas´ äste lugu mängiti lokulaual, kuiv kaikuv laud oli, see kõlas hästi. Vt kolk3, lokk2

loogi|laud <loogi|lavva, loogi|.lauda> Trv käärlaud ▪ loogilavval om neli auku sehen käärlaual on neli auku sees. Vrd käär´|laud, kääri|laud, luut´|laud

lume|laud <lume|lavva, lume|.lauda> suusk; lumelaud ▪ jahimehel ollive laia lumelavva all jahimehel olid laiad suusad all. Vrd jala|laud, suusk, uisk2

luut´|laud <luut´|lavva, luut´|.lauda> , luut|laud <luut|lavva, luut|.lauda>
1. käärlaud ▪ ilma luut´lavvate ei saa kangast luvva ilma käärlauata ei saa kangast üles luua; miu luut´lavva om tett uibust minu käärlauad on tehtud õunapuust. Vrd kääri|laud, käär´|laud, loogi|laud
2. loodimisvahend, loodlaud ▪ luutlavva pääl om laas ja vesi sääl sehen loodil peal on klaas ja seal sees on vesi

mõsi|laud <mõsi|lavva, mõsi|.lauda> Hls Krk pesulaud ▪ mõsilaud kelle pääl rõõvit mõstas pesulaud [on see], mille peal rõivaid pestakse; mõsilavva otsan egä rästä all ei tohi tuuja naene kusede, sis lait´s kuses ala pesulaua otsa juures ega räästa all ei tohi rase naine kusta, muidu laps hakkab alla kusema

.niitsme|laud <.niitsme|lavva, .niitsme|.lauda> Krk niiepakk, niielaud ▪ niitsmelaud om sii, mille pääl niitsmit tetäs niielaud on see, mille peal niisi sõlmitakse. Vrd .niitsme|ar´k, .niitsme|jalg, .niitsme|ruup´

nurga|laud <nurga|lavva, nurga|.lauda> vertikaalselt löödud laud hoone seina nurkades ▪ nurgalavva lüvväs, et nurga ärä ei mädänes nurgalauad lüüakse, et nurgad ära ei mädaneks

otsa|laud <otsa|lavva, otsa|.lauda>
1. otsalaud (nt vankril või voodil) ▪ obene lõh´k vankre otsalavva äräde hobune lõhkus vankri otsalaua ära
2. piltl laup ▪ miu otsalavva võt´t peris liges minu lauba võttis päris märjaks (raske pingutus)

perä|laud <perä|lavva, perä|.lauda> pärapuu, päralaud, harkadra osa ▪ adral olli perälaud katik adral oli pärapuu katki. Vrd perä|puu

pori|laud <pori|lavva, pori|.lauda> porilaud ▪ vankre porilavva kaidsave pori iist vankri porilauad kaitsevad pori eest

pää|laud <pää|lavva, pää|.lauda> täitapmislaud, pealaud ▪ tuu päälaud siia, ma tahas pääd suiu! too täitapmislaud siia, ma tahaks pead sugeda!

sirvi|laud <sirvi|lavva, sirvi|.lauda> Trv Pst sirvilaud, muistne kalender

sõke|laud <sõke|lavva, sõke|.lauda> sõtkelaud, tallalaud ▪ oki sõkelaud olli tettü kõivupuust voki sõtkelaud oli tehtud kasepuust. Vrd sõki|laud, sõku|laud

sõki|laud <sõki|lavva, sõki|.lauda> sõtkelaud, tallalaud ▪ oki sõkilaud läit´s katik voki sõtkelaud läks katki; sõkelaud om oki all ja sõkelavvage sõkuts oki juuskme sõtkelaud on voki all ja sõtkelauaga sõtkutakse vokk jooksma. Vrd sõke|laud, sõku|laud

sõku|laud <sõku|lavva, sõku|.lauda> Krk sõtkelaud, tallalaud ▪ okil olli ää sõkulaud, miul olli ää sõkku vokil oli hea sõtkelaud, mul oli hea sõtkuda. Vrd sõke|laud, sõki|laud

söögi|laud <söögi|lavva, söögi|.lauda>
1. söögilaud ▪ söögilavva siivä lastas maha, sis om nel´läkandiline laud söögilaua tiivad lastakse maha, siis on neljakandiline laud (jätkudega lauast). Vt laud
2. piltl peopesa osa suurte käejoonte vahel ▪ küll om siul lahe söögilaud küll on sul sile söögilaud (peopesast)

tohlu|laud <tohlu|lavva, tohlu|.lauda> Trv paadi päralaud ▪ kala võrk olli tohlulavva pääl kalavõrk oli paadi päralaual. Vt laud

usse|laud <usse|lavva, usse|.lauda> etn ukselaud (suitsu väljalaskmiseks) ▪ ku suitsu sissi tulli, lükäti usselaud valla kui suitsu sisse tuli, lükati ukselaud lahti