[MUL] Mulgi sõnaraamat

apan´ts <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretis ▪ levä apan´ts om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leivajuuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba. Vrd apats1
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls ▪ tii pääl olli mitu apantsit tee peal oli mitu mülgast. Vrd apats2, apatse|auk, pori

apats1 ~ apatse <apatse, apatset>
1. hapendav või hapnev segu (naha parkimiseks jm), hapatis ▪ miu esäl olli kaits apatse tonni minu isal oli kaks hapatise tünni. Vrd apatus
2. leivajuuretis ▪ leib tules kohe ära kasta, apatse peris kõhisep joba leib tuleks kohe ära sõtkuda, juuretis päris kõhiseb juba. Vrd apan´ts

juur´ <juure, juurt ~ juurd>
1. taime maa-alune osa, juur ▪ puu juure ollive sügäven puu juured olid sügaval
2. midagi juurelaadset, tüügas ▪ abene kundsu, abene juure jääve, ku är pöets habemekontsud, habemetüükad jäävad, kui ära pöetakse. Vrd tüvik
3. millegi alumine kandev osa või kinnitus ▪ päiel peris juurest valut´s pöial päris [liigese] juurest valutas; sia põrstel tõmmati kah kõrva juure pääl seapõrsastele tõmmati ka kõrvataguse peale [mingit rohtu]
4. leivajuuretis; hapnenud sõtkumata tainas ▪ saia juurt paneme pärmige – kui ärä kastet, sis ütelts sai saiatainast paneme pärmiga [kerkima] – kui ära sõtkutud, siis öeldakse sai. Vt juuretis, juurets, juuretus