[MUL] Mulgi sõnaraamat

loisk1 <loisu ~ loesu, .loisku> vesine koht; loik ▪ nemä ollive loesu pääl einu tegemen nad olid vesises kohas heinu tegemas. Vrd loigas, loik, loimik, soik

loisk2 <loisu ~ loesu, .loisku> Trv pehme, sulale minev (ilm) ▪ ilm lüü loisuse ja pehmes ilm läheb sulale ja pehmeks. Vrd lepe, .lepne, .loiske