[MUL] Mulgi sõnaraamat

loru <loru, loru>
1. rumal, saamatu, laisk inimene ▪ no neist lorudest ei ole kellekil kedägi abi! no neist rumalatest ei ole kellelgi midagi abi!. Vrd lohver´t, loper´t, lorup, los´u, tombak
2. lobamokk, tühja jutu rääkija ▪ igävene loru, lõvvakse vartave pähän pal´t igavene lobamokk, lõuakesed aina vatravad peas. Vrd lobi2, ladra, lara, larta, lori
3. loba, joru, tühi jutt ▪ ei temä loru saa usku ei tema loba saa uskuda. Vt loba, lora
4. piltl vana lagunenud asi, räbal ▪ vana kengä loru, ärä kõveres sõkut vana kingaräbal, ära kõveraks tallatud. Vt kon´u