[MUL] Mulgi sõnaraamat

.mõistme <.mõista, mõista ~ mõs´ta>
1. oskama ▪ ma ei mõista süvvä tetä ma ei oska süüa teha. Vrd .oskame, .tundme, .täädme
2. aru saama, taipama ▪ kõru valuts, jumal mõist, mis sääl sehen om kõrv valutab, jumal teab, mis seal sees on; suumlane mõis´t mu keele ärä soomlane sai minu keelest aru. Vrd .kohmame, .mõikame, .pulmame, .taipame
3. määrama, kohustuseks tegema ▪ valla puult mõs´teti, et säält piap üit´s obene siiä saama vald määras, et seal peab üks hobune siia saama (st toodama). Vrd rajame
4. mõistatama ▪ mõista ärä nii mõistatse! mõistata ära need mõistatused!. Vt mõistateme