[MUL] Mulgi sõnaraamat

.mütme1 ~ .mütmä1 <müttä, mütä>
1. peksma; lööma; tampima ▪ ta olli tõise rusikideg läbi mütten ta oli teise rusikatega läbi peksnud. Vrd müttäme1, .pesme, .tam´pme, .tapme1, .vops´me
2. rassima ▪ mütä pähle sääl mätäste vahel, peris ärä väsites rassi peale seal mätaste vahel, päris ära väsitab. Vrd .mõõlame, .mässäme, .ras´me, .urmame
3. sumpama ▪ a´nd sul jälle müttä lumen ja tagasi tulla andis sul jälle lumes sumbata ja tagasi tulla. Vrd .lar´pme2, sumame1, .sumpame, suppame