[MUL] Mulgi sõnaraamat

isänd <isände, isändet> , isänt <isände, isäntet> isand, tähtis mees ▪ veske pääl olli isänt ja emänt veskil olid isand ja emand. Vrd esänd

kabul´ <kabuli, kabulit> Hls Krk
1. kohikukk, kabukukk; kohitsetud loom ▪ üit´s kuradi kabul´ kõn´d, jämme jala all üks kuradi kohikukk kõndis, jämedad jalad all
2. hlv naiselik mees; transvestiit ▪ kabul´ ei ole miis egä naine kabul ei ole mees ega naine

kirja|miis <kirja|mihe, kirja|miist>
1. kirjamees, kirjatöös osav mees ▪ mõni om kirjamiis tark, mõni om jutu peräst tark mõni on tark kirjamees, mõni on jutu poolest tark
2. kirjanik ▪ Kitzberg om Mulgimaa kirjamiis Kitzberg on Mulgimaa kirjanik. Vrd kirjanik

kos´u|esä <kos´u|esä, kos´u|esät ~ kos´u|esä> kosjaisa, kosjasobitaja (mees) ▪ ku kos´uviin vastu võeti, sis anti kos´uesäl kinda kui kosjaviin vastu võeti, siis anti kosjaisale kindad. Vrd kosja|taat´, raud|käsi

kun´t <kundi, .kunti>
1. kult ▪ kun´t taht rohkep süvvä kult tahab rohkem süüa. Vrd pahru
2. hlv liiderlik mees ▪ sii om külä kun´t, sii ei võta üttegi tüdrukut ärä, latse tege ärä see on küla kult, see ei võta ühtegi tüdrukut ära, lapse teeb ära

kuul´|.meister <kuul´|.meistre, kuul´.meistret ~ kuul´|.meistre, kuul´|.meistert ~ kuul´|.meisterd> kooliõpetaja (mees) ▪ miu poig läit´s Vil´ländis kuul´meistres minu poeg läks Viljandisse õpetajaks. Vt õppaje, õpeteje

kääl´ <kääli, .kääli>
1. kerglane, vallatu olevus ▪ om küll üit´s vallatu nigu kääl´ kunagi on küll üks vallatu, nagu päris kerglane. Vrd eblak, ehak, kep´s, .kerge
2. võrgutaja, himur mees ▪ sii om ää kääl´ küll kis siante vahva eluge om see on päris võrgutaja küll, kes sellise lõbusa eluga on. Vt .käälje, limber
3. tugev ja kiire (hobune) ▪ kääl´ ku ta nuur ja ilus ja juusk äste kääl [on], kui ta noor ja ilus [on] ja hästi jookseb (hobusest); küll olli sellel üit´s kääl´ ihen, ilus lahe jalage, kõrge ja uhke küll oli sellel üks uhke hobune ees, ilus ja kiire jalaga, kõrge ja uhke

.käälje <.käälje, .kääljet> Krk võrgutaja (mees) ▪ ütelts olevet üit´s tüdrukide käälje, parep ärä sinna mine! öeldakse olevat üks tüdrukute võrgutaja (see mees), parem ära sinna mine!. Vt kääl´

miis <mehe ~ mihe, miist> mees ▪ miis ütelnu naisel mees öelnud naisele; miu miis teomaal es käü minu mees teol ei käinud; nemä om siit külä mihe nemad on selle küla mehed; miis lätt mõtsa, naine nabapidi sel´län (mõistatus) mees läheb metsa, naine nabapidi seljas (lähker)

naeseline <naeselise, naeselist> , naiseline <naiselise, naiselist> abielus (mees) ▪ sii om naeseline miis see on abielus mees; Karksi tüdriku tükive peris naiseliste mes´te manu Karksi tüdrukud tükivad päris abielus meeste juurde

nas´su <nas´su, nas´sut> Krk
1. karvane loom; näss ▪ miu taat olli nas´su minu vanaisa oli habemik; mede peni olli tillike karva nas´su meie koer oli väike karvanäss. Vt nas´s, näs´su
2. hellitl habemik mees ▪ miu taat olli nas´su minu vasaisa oli habemik. Vrd abenik

.nuuper <.nuupre, .nuupert> Krk mehkeldaja; seksikas mees ▪ esä om siande naeste nüüper, ei tää, kas poig ka siande saa isa on selline naistemaias mees, ei tea, kas poeg ka selline tuleb. Vrd .nüüper

.nüüper <.nüüpri, .nüüpert> Hls Krk mehkeldaja; seksikas mees ▪ küll om sii üit´s nüüper, kes egäs kottel nurgip Hls küll on see üks mehkeldaja, kes igal pool ringi tuhnib; sii olli üit´s tüdrukide nüüper Krk see oli üks tüdrukutega mehkeldaja. Vt .nuuper

peig|miis <peig|mehe ~ peig|mihe, peig|miist> peigmees, abielluma hakkav mees ▪ peigmehe talun ollive ää obese peigmehe talus olid head hobused. Vrd peig1

tulevene <tulevese, tulevest>
1. tulevane, edasine ▪ ei tulevest aiga tää mitte kennigi (vns) tulevikku ei tea mitte keegi [ette]. Vrd edes|pidine, tulev
2. tulevane mees või naine ▪ kae, sii om siu tulevene! vaata, see on sinu tulevane!

tuli|abe <tuli|abe, tuli|abet ~ tuli|abene, tuli|abent> Krk punahabe, mees punaste vurrude ja habemega ▪ tuliabe om punaste abentege tulihabe on punaste vurrude ja habemega. Vt abe