[MUL] Mulgi sõnaraamat

arjak1 <arjagu ~ arjaku, arjakut> kidur mets ▪ nurme veeren olli arjak põllu ääres oli kidur mets; mõts olli arjakus jäänu mets oli kiduraks jäänud. Vrd assak, sas´s1

assak <assagu ~ assaku, assakut> Krk Hel kidur mets; väike metsatukk ▪ mõtsa assak, ken pikkä puid ei kasvate kidur metsatukk, mis pikki puid ei kasvata; ah mis mõts tal om, väike assak iki ah mis mets tal on, väike kidur metsatukk ikka. Vrd arjak1, sas´s1

.kaatsam <.kaatsame, .kaatsamet ~ kaatsami, kaatsamit> Krk kidur mets, võsa, võsastik ▪ va kaatsam, kidur karjamaa mõts va võsa, kidur karjamaamets. Vrd arjak1, artsik1, assak, pihik2, võpsik, võsandik

kõrvenik <kõrvenigu ~ kõrveniku, kõrvenikut> Krk põlendik, põlenud mets ▪ mul tulli kõrvenik vasta mulle tuli põlenud mets vastu (st jõudsin põlenud metsa äärde). Vrd palandik, palanik

laan´1 <laane, laant>
1. suur mets, laas ▪ laanen eläve mõtsapeni ja karu suures metsas elavad hundid ja karud; vanast käisive karja kah laanen vanasti käisid karjad ka laanes
2. metsaheinamaa ▪ vanast olli laanen õitsil käit vanasti oli metsaheinamaal õitsil käidud. Vrd laasik1, .laastik

laasik1 <laasigu ~ laasiku, laasikut>
1. võsast puhastatud heinamaa, laastik ▪ küll om laasigun ilust einä, aa looma laasikus küll on võsast puhastatud heinamaal ilusat heina, aja loomad heinamaale. Vrd laan´1, .laastik
2. harvendatud noor mets ▪ laasikun kasvive kõivuseene harvendatud metsas kasvasid kaseseened

mõts <mõtsa, .mõtsa>
1. mets ▪ ma lätsi essütses mõtsan ma eksisin ära metsas; mõts o vaeval lume all mets on lume all lookas
2. metsaheinamaa, -karjamaa ▪ ku kari mõtsa aeti, panti lauda läve ala vana vikat´ kui kari metsheinamaale aeti, pandi lauda lävepaku alla vana vikat
3. põld, nurm ▪ miul ei ole aiga, ma pia mõtsa mineme rügi sidume mul ei ole aega, ma pean minema põllule rukist siduma. Vrd nur´m, põld
4. mittesobivusest, kõlbmatusest ▪ tüdruk om mõtsa minnu piltl tüdruk on ülekäte läinud

palandik <palandigu ~ palandiku, palandikku> Trv põlendik, põlenud mets ▪ palandigu pääl olliv palanu kuuse põlendikul olid põlenud kuused. Vrd kõrvenik, palanik

palanik <palanigu ~ palaniku, palanikut> põlendik, põlenud mets ▪ aa kari palanikus, sääl om ilus ein kasunu aja kari põlendikku, seal on ilus hein kasvanud. Vrd kõrvenik, palandik

pihik2 <pihigu ~ pihiku, pihikut> Krk noor kasvav mets, tihnik ▪ pihigun om mõtsluumel ää olla tihnikus on metsloomadel hea olla. Vrd ardsik1, .kaatsam, pardik, pihestik, võpsik

rähmik2 <rähmigu ~ rähmiku, rähmikut> Krk
1. tihe noor mets, tihnik ▪ vasik läit´s rähmikus vasikas läks tihnikusse. Vrd närestik, tihnik
2. risune mets, rägastik, võserik ▪ kennigi ei saa sellest rähmikust läbi keegi ei saa sellest risusest metsast läbi; sii om üit´s egävene rähmik, nuuri kuuski om ärä kujunu risti-rästi mõtsa ala see on üks igavene risune mets, noori kuuski on ära kuivanud risti-rästi metsa alla. Vrd rupsik, räbädik, räbästik, rägästik, võpsik

sas´s1 <sassi, .sassi> Krk kidur mets, võserik ▪ sääl pal´t sas´s kasvi seal ainult võserik kasvas. Vrd arjak1, assak, visurik, võpsik, võsik

tihnik <tihnigu ~ tihniku, tihnikut> Hls Krk tihe noor mets, tihnik ▪ sinnä es saa obesege manu, paks kuuse tihnik olli sinna ei saanud hobusega ligi, paks kuusetihnik oli. Vrd närestik, pihestik, rupsik, rähmik2, võpsik

varvik <varvigu ~ varviku, varvikut> Krk metsatukk; noor mets ▪ pikne lei varvigu palame pikne lõi noore metsa põlema. Vt varik