[MUL] Mulgi sõnaraamat

varik <varigu ~ variku, varikut> metsatukk; põõsastik ▪ tii läit´s kate variku vahelt tee läks kahe metsatuka vahelt; egä ta kedägi varik ei ole, ta seant kasevõsa alle om, seantse karjavitsa jämmutse ja rihavarre jämmutse ega ta mingi varik ei ole, ta on selline kasevõsa alles, sellised karjavitsa jämedused ja rehavarre jämedused (puud); varik om rohkep kasepuu mõts ja kase-kuuse mõts varik on rohkem kasepuumets ja kase-kuuse mets. Vrd .kaatsam, sagar2, salk, salu, tukk2