[MUL] Mulgi sõnaraamat

aava|siin´ <aava|seene, aava|siint> haavariisikas (Lactarius roseozonatus) ▪ aavaseene om alli värmi haavariisikad on halli värvi. Vrd aava|kõrnits, aavik2, ärjä|kiil

alli|vati|miis <alli|vati|mehe, alli|vati|miist> piltl hunt. Vrd mõtsa|koer, mõtsa|peni, riim|sil´m

ameti|miis <ameti|mehe, ameti|miist> käsitööline, oskustööline ▪ rätsep, känksep, tiisler, nii om ametimehe Hel rätsep, kingsepp, tisler, need on oskustöölised

asja|miis <asja|mihe ~ asja|mehe, asja|miist>
1. ametimees, tähtsam tegelane ▪ tast om saanu linnan tähtis asjamiis temast on saanud linnas tähtis tegelane. Vrd antvär´k
2. hlv enda ise tähtsaks tegija, asjamees ▪ vaat kun mul asjamiis om alle vaat kus mul on asjamees alles. Vrd tegelane

esi|miis <esi|mehe ~ esi|mihe, esi|.miist> esimees, juhataja ▪ egän seltsin om oma esimiis igas seltsis on oma esimees; kuloosi esimiis tulli kikki tühü paneme kolhoosi esimees tuli kõiki tööle ajama

iin|otsan
1. eesotsas ▪ lait´s olli paadin iinotsan laps oli paadis eesotsas. Vrd ehen|otsan
2. kõigepealt ▪ iinotsan om vaja õppi kõigepealt on vaja õppida. Vrd edi|.otsa, iist|otsan, kige|päält

jahi|miis <jahi|mihe ~ jahi|mehe, jahi|miist> kütt, jahimees ▪ sia olet seante jahimiis ja tahad jahi pääl kävvä? sa oled selline jahimees ja tahad jahil käia?. Vrd küt´t

jalg|miis <jalg|mihe ~ jalg|mehe, jalg|.miist> van ilma tööloomata teomees ▪ kolm päevä olli tõprege, tõine kolm aeti jalgmiis väl´lä kolm päeva oli loomaga [teomees], teine kolm [päeva] aeti teoline ilma loomata välja

jooma|miis <jooma|mihe ~ jooma|mehe, jooma|miist> joodik, joomamees ▪ ta olli üit´s pillimiis, tansumiis ja joomamiis kah ta oli üks pillimees, tantsumees ja joomamees kah. Vrd jom´m2, joodik, viina|nõna

kala|miis <kala|mehe ~ kala|mihe, kala|miist> kalamees; kalur ▪ ku ta joba õngel käis, sõs olli joba kalamiis kui ta juba õngitsemas käis, siis oli juba kalamees. Vrd kalaline

kana|siin´ <kana|seene, kana|siint> kukeseen. Vt kuke|siin´

kannu|siin´ <kannu|seene, kannu|siint>
1. kännuseen ▪ egä üte kannu ümmer kasvas´ kannusiini iga kännu ümber kasvas kännuseeni
2. külmaseen (Armillaria) ▪ kannuseene kasvave ka puie pääl külmaseened kasvavad ka puudel. Vt siin´2

kara|miis <kara|mihe ~ kara|mehe, kara|miist> Krk piltl isane (olend) ▪ siandest kanget karamiist ei olegi ku par´ts om sellist kanget isast ei olegi, kui on part

kase|siin´ <kase|seene, kase|siint ~ kase|siind> Trv kaseriisikas (Lactarius torminosus) ▪ kaseseene kasvave sageste kõivikun kaseriisikad kasvavad tihti kaasikus. Vrd kase|vahulik, kase|vahunik, vahulik

kiin´1 <kiini, .kiini> kiin (putukas) ▪ kiini aave lehmä kiini juuskme kiinid ajavad lehmad kiini jooksma. Vt kiim

kiin´2 <kiini, .kiini> kiin, suur võsaraiumisnuga ▪ mea ragusi ennest kiinige võpsikust läbi ma raiusin ennast kiiniga võsast läbi. Vrd võssai

kikka|siin´ <kikka|seene, kikka|siint> kukeseen ▪ kikkasiini võip viil lume tulekuni korjate kukeseeni võib veel lume tulekuni korjata

kirja|miis <kirja|mihe, kirja|miist>
1. kirjamees, kirjatöös osav mees ▪ mõni om kirjamiis tark, mõni om jutu peräst tark mõni on tark kirjamees, mõni on jutu poolest tark
2. kirjanik ▪ Kitzberg om Mulgimaa kirjamiis Kitzberg on Mulgimaa kirjanik. Vrd kirjanik

.kohtu|miis <.kohtu|mihe ~ .kohtu|mehe, .kohtu|miist> kohtunik, kohtumõistja ▪ temä olli sõs valla kohtumiis vahel tema oli siis vallakohtunik vahel. Vrd .kohtunik

konna|siin´ <konna|seene, konna|siint> Krk lehmatatik (Suillus bovinus) ▪ konnasiini es süvvä lehmatatikuid ei söödud. Vrd konna|päkk

kos´u|viin <kos´u|viina, kos´u|.viina> kosjaviin ▪ ku sa kos´uviina viisit, egäüit´s sis an´ds kinki, sukke ja kindit ja üüksit kui sa kosjaviina viisid, siis igaüks andis kingi: sokke ja kindaid ja vöösid (pruudile)

kuke|siin´ <kuke|seene, kuke|siint> kukeseen ▪ kukeseene om kõllatse kukeseened on kollased; kukeseene om käbäre, lipne all Krk kukeseened on käharad, lehekesed all. Vrd kana|siin´

kuld|kuvve|miis <kuld|kuvve|mehe, kuld|kuvve|miist> Krk piltl prussakas ▪ kuldkuvvemehe jälle väl´län prussakad [on] jälle väljas. Vt kirges, russak

kupa|siin´ <kupa|seene, kupa|siin´t> kupatatud seen, kupaseen ▪ kupaseene pandas sõgla pääle nõrgume kupatatud seened pannakse sõela peale nõrguma

kuuse|siin´ <kuuse|seene, kuuse|siint> kuuseriisikas ▪ kuusesiini ei ole tarvis kupate kuuseriisikaid ei ole vaja kupatada; kuuseseene ollive väegä ärä uisaten kuuseriisikad olid väga ära ussitanud. Vrd kuuse|vahunik, kuusik|siin´

kuusik|siin´ <kuusik|seene, kuusik|siint> kuuseriisikas ▪ kuusikseene süä om jutiline, alt punane kuuseriisika südamik on triibuline, alt punane. Vrd kuuse|siin´, kuuse|vahunik

kõiva|siin <kõiva|seene, kõiva|siint ~ kõiva|siind> Trv Hel kaseriisikas ▪ kõivaseene kasvave kasikun kaseriisikad kasvavad kaasikus. Vrd kase|siin´, kase|vahulik, kase|vahunik, vahulik

kõrtsi|miis <kõrtsi|mihe, kõrtsi|miist> kõrtsmik ▪ kõrtsimiis om peris künänärije, temä käest ei saa üttegi pudelit võlgu kõrtsmik on päris ihnuskoi, tema käest ei saa ühtegi pudelit võlgu. Vt .kõrtsmik

käe|miis <käe|mihe ~ käe|mehe, käe|miist> käendaja, käemees; usaldusmees ▪ ta ot´s omale käemiist ta otsis endale käendajat

käli|miis <käli|mihe, käli|miist> , kälü|miis <kälü|mihe, kälü|miist> kälimees, naise õemees; õdede mehed (omavahel) ▪ kate sõsare mehe om kälümehe Krk kahe õe mehed on [omavahel] kälimehed; miu mõlembe kälimihe om kalamihe minu naise mõlema õe mehed on kalamehed. Vrd käline

kälü|miis vt käli|miis

.kärblise|siin´ <.kärblise|seene, .kärblise|siint> kärbseseen (Amanita) ▪ kärblisesiini om katte sorti, alli ütelts kihtitsep olevet ku punatse kärbseseeni on kahte sorti, hallid öeldakse mürgisemad olevat kui punased; kärblisesiin aeti pudeli sisse, panti müüri pääle, sis sulli ta ärä, selle lödige määri ennest kärbseseen aeti pudeli sisse, pandi [sooja]müüri peale, siis sulas ta ära, selle lödiga määri ennast (jooksva ravimisest)

.lamba|siin´ <.lamba|seene, .lamba|siint> Hls Krk lambatatik (Suillus granulatus) ▪ lambasiini om sügüse pal´lu lambatatikuid on sügisel palju. Vt .lamba|tatik

lavva|viin vt viin

lepik|siin´ <lepik|seene, lepik|siint> Krk lepariisikas (Lactarius lilacinus) ▪ lepikseene om ruunika lepariisikad on pruunikad

liin1 <liina, .liina> Hel linn ▪ suuge tiit suure liina, kätege ei saa kärbläse pesägi (knk) suuga teed suure linna, kätega ei saa kärbsepesagi [tehtud]. Vt linn

liin´2 <leeni, .liini> (tooli)leen ▪ pane rät´t leeni pääle! pane rätik [tooli]leenile!

liin´3 <leene, liint> leem, vedel supp ▪ suve tetti marja liint suvel tehti marjasuppi. Vt liim´1

liin´|tuul´ <liin´|tooli, liin´|.tuuli> tugitool, leentool ▪ miut panti liin´tuuli istme mind pandi tugitooli istuma. Vrd res´ku

lume|miis <lume|mihe, lume|miist> lumememm ▪ latse akassive lumemiist tegeme lapsed hakkasid lumememme tegema; lumemihel olli purgant nõnas pantu lumememmel oli porgand ninaks pandud

mai|siin´ <mai|seene, mai|siint> Krk kevadkogrits (Gyromitra esculenta) ▪ maisiin om siande kibran kevadkogrits on selline krobeline. Vt lehmä|udar, utar|siin, uu|nisa, uu|udar

mere|miis <mere|mihe ~ mere|mehe, mere|miist> meremees ▪ miu vanaesä olli meremiis minu vanaisa oli meremees; meremehe ollive mitmit kuid kodunt ärä meremehed olid mitmeid kuid kodust ära

mi <mi, meid> , mii <mii, meid> Hel meie ▪ mii lätsimi nurme me läksime põllule. Vt me

mii1 vt mi

mii2 <mii, miid> Krk Hls miiunurgik ▪ miige mõõdets siantsit nukke, mis mitte vinklen ei oole miiunurgikuga mõõdetakse selliseid nurki, mis vinklis ei ole

mii|ein <mii|einä, mii|.einä> valge ristik (Trifolium repens) ▪ miieinäst saa ääd tiid valgest ristikust saab head teed. Vrd ärjä|pää

mii|.kualine <mii|.kualise, mii|.kualist> Krk meekärge meenutav muster ▪ miikualine rõõvas om nagu mii käre meekoega riie on nagu meekärjed (meekärgi meenutava mustriga). Vrd mehi|.kualine

miil´ <meele, miilt>
1. meel ▪ ma pia kikk oma miil´ ja mõistus kokku võtme ma pean kogu oma meele ja mõistuse kokku võtma; egä loomal viit miilt pähän ei oole, ärä lüvvä luuma ega loomal viit meelt peas ei ole, ära löö looma
2. mälu, meelespidamine ▪ ta om lühikse meelege, ei mälede kedägi ta on lühikese mäluga, ei mäleta midagi. Vrd ajo1, mäletus, mälu1
3. aru, arukus, mõistus ▪ mõni om sääntse väikse meelege mõni on sellise napi aruga; tark mõist meelege, rumalel näidets näpuge (vns) tark saab ise aru, rumalale näidatakse näpuga. Vrd aru1, .mõistus, oid2, taid, taip
4. meelemärkus, teadvus ▪ ku sil´me ehen lääp kiriveses, sis lääp miil´ pääst ärä kui silmade eest läheb kirjuks, siis läheb meel peast ära (kaotad meelemärkuse). Vt meele|.märkus
5. inimese loomus, meelelaad ▪ sii miis om va eitligu meelege – üit´skõrd sinna, tõinekõrd tõisi see mees on heitliku meelega - ükskord sinna, teinekord teisiti. Vrd luum3, .luumus1, olek1

mii|leib <mii|levä, mii|.leibä> Krk
1. õietolm (meekärgedes) ▪ mesilinde poige süük´ kutsuti miileväs, õietolm ja mesi noorte mesilaste sööki kutsuti meeleivaks, [oli]õietolm ja mesi
2. meeleib ▪ küll olli miileib nänni man ää küll oli meeleib vanaema juures hea

miis <mehe ~ mihe, miist> mees ▪ miis ütelnu naisel mees öelnud naisele; miu miis teomaal es käü minu mees teol ei käinud; nemä om siit külä mihe nemad on selle küla mehed; miis lätt mõtsa, naine nabapidi sel´län (mõistatus) mees läheb metsa, naine nabapidi seljas (lähker)

mii|siin´ <mii|seene, mii|siint> tavavahelik (Paxillus involutus) ▪ miiseene olevet kihtitse tavavahelikud olevat mürgised. Vt saare|siin´

moona|miis <moona|mihe ~ moona|mehe, moona|miist> moonakas ▪ opman´n võese oma võemuge kolmkümmend vitsa lüüki anda moonamihele Hel opman võis omavoliliselt kolmkümmend vitsahoopi anda moonakale. Vrd moonak, moonake, vakk|moonak

männi|siin´ <männi|seene, männi|siint> männiriisikas (Lactarius rufus) ▪ männiseene om ää sissi tetä männiriisikad on hea sisse teha (soolata). Vt nõmme|siin´

.möldre|miis <.möldre|mehe ~ .möldre|mihe, .möldre|.miist> mölder, veskimees ▪ iki saise peräni ussemulgun muhe möldrimiis Hel ikka seisis lahtises ukseavas muhe mölder. Vrd .mölder, .ves´ke|miis

niin´ <niine, niint> niin, niinekiud (taime koore alumine osa) ▪ niini tuudi suurte mõtsu sehest niinesid toodi suurtest metsadest; viisu ollive jalan pajo niindest viisud olid jalas pajuniinest. Vt niid´s

nuur|miis <nuur|mihe ~ nuur|mehe, nuur|miist> peigmees; noormees ▪ nuurmihel olliv sis kaldsa ja vammus pääl peigmehel olid siis püksid jalas ja vammus seljas; näidä, näidä kirjätlehmäk, kun om miu nuurmiis (rahvalaulust) näita, näita lepatriinu, kus on minu peigmees. Vt peig1, peig|miis

nõmme|siin´ <nõmme|seene, nõmme|siint> Hls männiriisikas ▪ nõmmesiini tule kupate kait´s kõrda männiriisikaid tuleb kaks korda kupatada. Vrd männi|siin´

nõna|miis <nõna|mihe ~ nõna|mehe, nõna|miist> Hls Krk ninamees; eestvedaja ▪ nõnamihe ollive iki ehenotsan ninamehed olid ikka eesotsas; kes olli targep, sii olli egäl puul nõnamiis kes oli targem, see oli igal pool ninamees

nõu|miis <nõu|mihe, nõu|miist> nõuandja ▪ sii om mul ää nõumiis, ma taass ta käest nõu küside Krk see on mul hea nõuandja, ma tahaks ta käest nõu küsida

nääl|miis <nääl|mihe, nääl|.miist> naisevend ▪ miul olli kolm näälmiist mul oli kolm naisevenda. Vt nääl

oori|miis <oori|mihe, oori|miist> voorimees ▪ rongijaaman seisive oorimihe ja uutsive inimesi rongijaamas seisid voorimehed ja ootasid inimesi. Vrd .uur´man´n

paari|miis <paari|mihe ~ paari|mehe, paari|miist> paarimees ▪ kas siu paarimiis es tulegi täembe tühü? kas sinu paarimees ei tulnudki täna tööle?. Vrd paarilin

palu|siin´ <palu|seene, palu|siint> Trv Hel männiriisikas (Lactarius rufus) ▪ ma tei paluseenest kastust ma tegin männiriisikatest kastet. Vt männi|siin´, nõmme|siin´, pedäje|siin´

parve|miis <parve|mihe ~ parve|mehe, parve|miist> parvemees ▪ Pikäsillan olli parvemiis, ken rahvast jõest üle viis´ Pikasillas oli parvemees, kes rahvast üle jõe viis

pedäje|siin´ <pedäje|seene, pedäje|siint> Krk männiriisikas (Lactarius rufus) ▪ pedäjeseene om ruuni, ku katik murrat, tule piim väl´lä männiriisikad on pruunid, kui katki murrad, tuleb piim välja. Vrd männi|siin´, nõmme|siin´, palu|siin´

peig|miis <peig|mehe ~ peig|mihe, peig|miist> peigmees, abielluma hakkav mees ▪ peigmehe talun ollive ää obese peigmehe talus olid head hobused. Vrd peig1

pere|miis <pere|mehe ~ pere|mihe, pere|miist>
1. (talu)peremees ▪ ta olli egätpidi nõukas peremiis ta oli igatpidi asjalik peremees; peremiis mas´s palka peremees maksis palka. Vrd esänd, talu
2. omanik, valdaja ▪ olli kik´k ärä jutusten maja peremihel oli kõik majaomanikule ära rääkinud. Vrd omanik, otsaline

piimä|siin´ <piimä|seene, piimä|siint> Hls piimaseen, murdmisel piimjat vedelikku eritav seen, riisikas ▪ piimäseene kasvave sügüse poole piimaseened kasvavad sügise poole. Vrd kõrnits1, kõrvik2

piin´1 <peene, piint>
1. peenike ▪ olli nii lõnga viinu mõisa aga ei ole pereemän´t vastu võtten, ta ütelnu et tuu peenepit oli need lõngad mõisasse viinud, aga emand ei olnud vastu võtnud, ta öelnud, et too peenemaid. Vt peenik, Vrd .piinlane
2. peen ▪ sii om piin´ linnakiil, ei ole sihande kodune see on peen linnakeel, ei ole selline kodune (kirjakeelest). Vt peenik

piin2 <piina, .piina> piin, vaev, kannatus ▪ piin olli kik´k sii aig kodun istu piin oli kogu aeg kodus istuda; sedä piina küll, mis siin enne olli! seda vaeva küll, mis siin enne oli!; ta sai ottigi piinast valla ta sai ometigi vaevast lahti (surnu kohta, kes kaua põdes). Vrd kannatus, ris´t, vaev

rimmi|miis <rimmmi|mihe, rimmi|miist> naistemees, seksimees ▪ üleaidse ollive suure rimmimihe naabrid olid suured seksimehed

ritsi|miis <ritsi|mehe, ritsi|miist> pritsimees, tuletõrjuja ▪ ritsimehe tulliv, sis akas´ kistume kah pritsimehed tulid, siis hakkas ka [tuli] kustuma

saare|siin´ <saare|seene, saare|siint> Trv tavavahelik (Paxillus involutus) ▪ saaresiini kasvap pal´lu saarepuie all tavavahelikke kasvab palju saarepuude all. Vrd mii|siin

sanna|miis <sanna|mihe, sanna|miist>
1. saunik, saunamees ▪ sannamiis elli sannan, tal ollive naene ja latse saunik elas saunas, tal olid naine ja lapsed
2. pops, manuline ▪ mõni sannamiis elli ka talutaren Trv mõni saunamees elas ka talutares. Vrd .kortleline2, .kot´lane, kõrulin2, pobul´, pop´s1
3. sauna kütja. Vt sann

sia|siin´ <sia|seene, sia|siint> Hls Krk tõmmuriisikas, seaseen (Lactarius necator) ▪ siaseene om piimä täüs ja musta, ku ärä kupatets lääve ruunis seaseened on piima täis ja mustad, kui ära kupatatakse, lähevad pruuniks. Vrd ärjäk, ärjä|mokk, ärjä|siin´

siin1 siin ▪ mea ole siin, sea olet sääl mina olen siin, sina oled seal; nüid om jälle nuur´ kari siin laudan nüüd on jälle noor kari siin laudas. Vrd tääl

siin´2 <seene, siint> seen ▪ sedä siint ma es tunne seda seent ma ei tundnud; räim ja siin´ peetäs üte vääri pääl, üte inna pääl Krk räime ja seent peetakse samaväärseks, samas hinnas

siin|saman ~ siin|samman, siin|samun siinsamas ▪ karjamaa olli lehmil siinsamman lehmadel oli karjamaa siinsamas; ma kükerde siinsaman ma kükitan siinsamas

sita|siin´ <sita|seene, sita|siint> sitaseen, mittesöödav seen ▪ nii olliv puha sitaseene need olid kõik sitaseened

sõa|miis <sõa|mihe, sõa|miist> sõjamees, sõdur ▪ sõamiis tulli kodu käimä, puhkusele sõjamees tuli koju käima, puhkusele; sii om iki üit´s kange sõamiis see on ikka üks vapper sõjamees. Vrd .soldan´, .sõaline

tiin´1 <tiini, .tiini> puunõu, tünn liha soolamiseks ▪ liha tiin´ om seante loberik, kus liha suulgum pannas, kolm väikest jalga all, kaas pääl kah, mõnel vähä päält kitsap, päält puult pannas vitsa iki järest Krk lihanõu on selline lopergune, kuhu liha soolduma pannakse, kolm väikest jalga all, kaas peal ka, mõnel pealt vähe kitsam, pealtpoolt pannakse vitsad ikka järjest [peale]. Vrd ton´n, tön´n2, tün´n

tiin2 <tiinu, .tiinu> tiin, tessatin, endisaegne pinnamõõt, umbes 1,1 ha ▪ sel talul olli sada tiinu maad sellel talul oli sada kümme hektarit maad. Vrd tessä`tiin´

tubagu|siin´ <tubagu|seene, tubagu|siint> Krk tubakaseen, sapipuravik (Tylopilus felleus) ▪ tubagusiin´ om kõllane, villatse veere, kunts kõllane, mõrru tubakaseen on kollane, villaste äärtega, jalg kollane, mõru

tüü|miis <tüü|mehe ~ tüü|mihe, tüü|miist> töömees ▪ maja ehituse pääle olli palgat ää tüümehe majaehitusele olid palgatud head töömehed; sepp piab jõhvi päält nii tegeme, kudas tüümiis käsk sepp peab täpselt nii tegema, kuidas töömees käsib. Vrd .tüüline

utar|siin´ <utar|seene, utar|siint> Hel kevadkogrits (Gyromitra esculenta) ▪ utarsiint ei või tuurelt süvvä kevadkogritsat ei või toorelt süüa. Vrd uu|nisa, uu|udar, lehmä|udar, mai|siin´, suu|udar

vahi|miis <vahi|mihe ~ vahi|mehe, vahi|miist> vahimees; van valla käskjalg; vallakohtu teener; mõisas korra hoidja ▪ vahimiis olli sii, kes teomeestel vitsu an´ds vahimees oli see, kes teomeestele vitsa andis; mõisa vahimiis viis´ käsu, mike tüü pääl neit_kutsuti mõisa vahimees viis käsu, millise töö peale neid [talupoegi] kutsuti. Vrd vah´k

vana|miis <vana|mihe ~ vana|mehe, vana|miist> vanamees ▪ al´l vanamiis tullu sanna manu hall vanamees tulnud sauna juurde; vanamihe istsive poodi man pengi pääl vanamehed istusid poe juures pingil; ärä sa selle vanamihege üten minnä! ära sa selle vanamehega kaasa mine!. Vrd tarik, vaar´3, vanas´k, vana|ät´t

.ves´ke|miis <.ves´ke|mihe, .ves´ke|miist> mölder, veskimees ▪ ku veskemiis õegas´ oma kõrda võtme, jäi jutt katik kui mölder oma korda kutsus võtma, jäi jutt pooleli. Vt .mölder, .möldre|miis

viin <viina, .viina> viin ▪ külmärohi om iki viin külmarohi on ikka viin; pulman olli peenikest viina kah pulmas oli peenikest viina ka (poest ostetud viina kohta); sii om viinage är ligenu, egä sii aiges ei jää see on viinast läbi ligunenud, ega see haigeks ei jää; suurep pudel viina om riigivana, väike pudel om asunik suurem viinapudel on riigivana, väike pudel on asunik (endisaegsetest nimetustest). Vrd elu|tilk, käräk1, kül´mä|rohi, poru|jom´m, söögi|alune || lavva|viin puhastatud viin ▪ sedä valge pääge viina õigats lavvaviinas seda valge pitsatiga viina kutsutakse lauaviinaks

või|siin´ <või|seene, või|siint> Krk Hel võiseen, kollariisikas (Lactarius scrobiculatus) ▪ võiseene om mõrru piimä täüs, tahav kait´s kõrda kupate võiseened on mõru piima täis, [neid] tuleb kaks korda kupatada. Vrd vahulik, või|päkk, või|pätäk

väi|miis <väi|mehe ~ .väime, väi|miist> väimees ▪ mea osti väimehe käest puid ma ostsin väimehe käest puid; ma käüsi väimel käümän ma käisin väimehel külas. Vt väi

ärjä|siin´ <ärjä|seene, ärjä|siint> Hls Krk tõmmuriisikas (Lactarius necator) ▪ ärjäseenel om piim sihen tõmmuriisikal on piim sees. Vrd sia|siin´, ärjäk, ärjä|mokk

ärräs|miis <ärräs|mehe ~ ärräs|mihe, ärräs|miist> Trv härrasmees ▪ ta olli iki ärräsmiis ta oli ikka härrasmees. Vt ärrä