[MUL] Mulgi sõnaraamat

mokuteme <mokute, mokude> Trv
1. jokutama, aeglaselt tegema ▪ üit´s miis mokut´ siin joba lõunest saandig üks mees jokutas siin juba lõunast saati. Vt mökuteme
2. segast juttu ajama ▪ purjun inemise muudku mokuteve purjus inimesed muudkui ajavad segast jutttu. Vrd mekuteme