[MUL] Mulgi sõnaraamat

mud´u muidu, teisiti; tasuta ▪ mud´u olli ää miis küll, aga seante maeda puuld muidu oli hea mees küll, aga selline laisavõitu; maarjapäevän piap tasa illukesi oleme, mud´u võip viil müristemist tulla maarjapäeval peab vaikselt olema, muidu võib veel äikest tulla; ega mea sulle mud´u ei nakka tegeme, mea võta ikki inda kah ega ma sulle muidu ei hakka tegema, mina võtan ikka tasu ka

mugu vt muugu

muhu|tõbi <muhu|tõve, muhu|tõbe> muhutaud (hobuste haigus) ▪ muhutõvege tullive obestel muhu pääle muhutaudiga tulid hobustele muhud peale. Vrd narits2

muku muudkui ▪ mõne mihe tükive muku viina manu mõned mehed kipuvad muudkui viina juurde. Vt mutku, muugu

muru1 <muru, muru>
1. muru; madala rohuga koht ▪ muru taht egä nädäl niitä muru on vaja iga nädal niita. Vrd rohi1
2. taluõu ▪ obese lasti muru pääle valla vähkreme hobused lasti õue peale lahti vähkrema. Vrd uss|aid

muru2 <muru, muru> Trv Hel leivaviil ▪ ta lõigas´ mulle muru leibä ta lõikas mulle viilu leiba. Vrd kiird

muru|ari <muru|arja, muru|.arja> madal ja lai linnuhari ▪ kikas om must, ilus muruari pähän kukk on must, ilus madal ja lai hari peas; mede puul om puha muruarjage kikka ja kana meie kandis on kõik madala ja laia harjaga kuked ja kanad

muru|lauk <muru|lauga, muru|.lauka> murulauk (Allium schoenoprasum) ▪ murulauga om ää salati sissi panna murulaugud on hea salati sisse panna; istutse tuttu maha nii murulauga istutatakse pundina maha need murulaugud. Vrd laugas2

muru|muna <muru|muna, muru|muna> murumuna, ümara viljakehaga puguseen (Lycoperdon) ▪ kujunu murumuna om puss kuivanud murumuna on puss. Vrd muru|mut´t, vana|naise|puss, vana|pagane|puss

muru|mut´t <muru|muti, muru|mutti> Krk murumuna (Lycoperdon) ▪ edimelt om valge murumuti, ku suures kasvas, sis lää mustas esmalt on valged murumunad, kui suureks kasvab, siis läheb mustaks; murumut´te panti lastel sinna pääle, kust ärä audun murumune pandi lastele sinna peale, kust [nahk oli] ära haudunud. Vrd muru|muna, vana|naise|puss, vana|pagane|puss

muru|.pühkme pl <muru|.pühkmide, muru|.pühkmit> Trv kevadised villad ▪ murupühkme olli kige alambe villa kevadised villad olid kõige kehvemad

musu <musu, musu> , mus´u <mus´u, mus´u>
1. musi ▪ esä an´ds emäle musu isa andis emale musi. Vrd mud´su, mun´t, nok´s5, sut´t2
2. lstk suu ▪ mõse latse mus´u kukus pese lapse suu puhtaks. Vrd musi

muu <muu, muud, pl g munde> muu ▪ muud nõud es ole muud abinõud ei olnud; miul ei ole mundel kül´m ku kätel mul on muudel [kehaosadel] kui kätel külm; kui muu tallituse rahu ollive, võeti tuli üles ja sõs kedräti kui muud talitused tehtud olid, võeti tuli üles ja siis kedrati

muugu, mugu muudkui Krk ▪ no kas´sel om nüid põli, kõtu om täüs ja muugu makkave siruli no kassidel on nüüd põli, kõhud täis ja muudkui magavad siruli. Vrd muku, mutku

.suhkru|mus´u <.suhkru|mus´u, .suhkru|mus´u> hellitl suhkrumusi ( hellitusnimi lapsele ja neiule) ▪ sinisil´m ja suhkrmus´u, ärä sina tõisi poisse usu Krk (rahvalaulust) sinisilm ja suhkrumusi, ära sina teisi poisse usu