[MUL] Mulgi sõnaraamat

närvenu <närvenu, närvenut>
1. uimane, haiglane ▪ ma ole seante puul´ närvenu ma olen selline pooluimane. Vrd kogin, koiger´t, .loidu, oimane, virelik
2. närbunud ▪ einä om vähä närvenu heinad on natuke närbunud. Vrd kuivetu, rõbi