[MUL] Mulgi sõnaraamat

nirume <nirude, niru>
1. nuruma ▪ seni ta nirus´, senigu saigi niikaua ta nurus kui saigi. Vrd kirume2, linume, linuteme, norume, nurume
2. norima ▪ mehe kõrdsin akassiv nirume mehed kõrtsis hakkasid norima. Vrd nogime, norime, nurime
3. nurisema ▪ temäl ei sünnü kennigi tüü, ta nirup iki temale ei kõlba ükski töö, tema nuriseb ikka. Vrd nirame, nurame, nuriseme1