[MUL] Mulgi sõnaraamat

nurime <nuride, nuri> Trv norima, tüli kiskuma ▪ ta akas´ nurime ta hakkas norima; joba uug tõusus ja ilm pilven, ku seande nurimine tule juba hoog tõuseb ja ilm pilves, kui selline tülinorimine tuleb (öeldi tüli tulemisel). Vt nirume, norime